Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo
Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo (saksa keeles Liv-Estländisches Bureau für Landeskultur) oli aastatel 1897–1910 Tartus olnud maaparandusasutus; ühtlasi Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruasutus[1].
Maakultuuri büroo tegeles melioratsiooni, maaharimise, kultuurheinamaade ja metsandusega, uuris jõgede reguleerimist ja järvede veeseisu, projekteeris teid ja sildu, kogus ja töötles mitmesugust statistilist materjali[2].
Maakultuuri büroo kujunes uurimisinstituudiks, millele allusid tehnilised ja uurimisallüksused (katsejaam, piirkondlikud filiaalid Tallinnas, Tartus ja Riias, teedeehituse, maamõõdu-, taimekasvatuse, metsanduse, metsakasutuse ja -töötlemise osakond jm).
Maakultuuribüroo filiaalidena moodustati 1901. aastal Eestimaa osakond ehk Tallinna Büroo ning Põhja-Liivimaa osakond ehk Tartu Büroo ja Lõuna-Liivimaa osakond ehk Riia Büroo. Bürood reorganiseeriti 1910. aastal vastavalt Eestimaa Maakultuuribürooks ja Liivimaa Maakultuuribürooks.
Büroo tehniline juhataja oli Peder Rosenstand-Wöldike[1].
Maakultuuribüroo eestvedamisel asutati esimesed Eesti maaparandusühistud e veeühingud, 1912. aastal rajati Tartus Maaparandus- ja sookultuurimuuseum.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 40
- ↑ Liivimaa maakultuuri büroo, EAA.2059