Tehnokraatia (kreeka τεχνοκρατία tähendab kunst/meisterlikkus + võim/valitsemine) ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest.

Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. 20. sajandi keskel tekkis arvamus, et tehnoloogia areng muudab põhimõtteliselt ka otsustusprotsessi demokraatias. Tehnoloogia eksperdid moodustavad uue valitseva klassi.

Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed ameerika sotsiaalteadustes 1960.–1970. aastail. Termini võttis kasutusele ameerika insener W. H. Smith 1919. aastal. Laiemalt jõudis see keelekasutusse pärast juhtimisteoreetiku James Burnhami 1941. aasta kirjutist "Managerial Revolution". Terminit hakati laialt kasutama poliitikute kirjeldamiseks. Praegu on see kasutusel põhiliselt sellise eliidi kirjeldamiseks, kes valitsemisel rõhutab tehnoloogia suurt tähtsust.

Tehnokraatia on selline riigikord, kus juhid on valitud bürokraatliku protsessi abil, mis rajaneb erioskustel ja teadmistel, mitte demokraatlikul või muul viisil. Termin võib olla nii negatiivne kui ka positiivne.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda