Põltsamaa Teataja (1926–1935)

See artikkel räägib aastatel 1926–1935 ilmunud ajalehest; tänapäevase ajalehe (endise Vali Uudiste) kohta vaata artiklit Põltsamaa Teataja

---

Põltsamaa Teataja oli ajaleht, mis ilmus Põltsamaal aastatel 1926–1935.

Põltsamaa Teataja ajalooline toimetusehoone

Põltsamaa sai 1926. aastal linnaks ning õpetajal ja seltsitegelasel Karl Vervoltil (1892–1938; eestistatuna Kaarel Aretil) tekkis idee asutada linnale oma ajaleht. 1926. aasta 30. mail ilmus ajalehe esimene number. Esimesel aastakäigul märgiti väljaandjaks Vabadussõjas langenute mälestamise Põltsamaa kihelkonna komitee, kuigi kõik ajalehega seotud küsimused lahendas K. Vervolt, kes oli ajalehe esimeseks vastutavaks toimetajaks kuni 1927. aasta 30. juulini. 1927. aasta augustist kuni 1931. aasta lõpuni oli K. Vervolt ajalehe väljaandja. Ajalehe vastutavaks toimetajaks oli sel perioodil märgitud ajalehe kaastööline Reinhold Kamsen (1871–1952). Tegelikult lõpetas Kamsen ajalehe toimetamise ja kaastöö ajalehele juba 1930. aasta mais, sest hakkas ette valmistama oma ajalehe väljaandmist. 1930. aasta 6. septembril ilmuski Põltsamaal esimene number ajalehte Põltsamaa Uudised, väljaandjaks ja vastutavaks toimetajaks Reinhold Kamsen.

1932. aastal otsustas K. Vervolt, kes oli Kamseni lahkumise järel nii ajalehe väljaandja kui ka toimetaja, ajalehe maha müüa. 1932. aasta 17. septembrist sai ajalehe vastutavaks toimetajaks ja järgmisest lehenumbrist ka väljaandjaks Gustav Roosmann. Ajalehetöö ei köitnud aga G. Roosmanni ning juba sama aasta novembri alguses müüs ta ajalehe Theodor Kasperile, kellest sai 1933. aasta 14. numbrist ajalehe vastutav toimetaja. Th. Kasperi vastutaval toimetamisel ilmus ajaleht 1935. aasta 19. detsembrini ning lõpetas ilmumise igasuguse eelteateta. Väljaandjaks oli ajalehel aastatel 1933–1935 Ado Kull.

Ajalehte trükiti 1926. aastast Viljandis Juhan Nurmbergi trükikojas. 1931. aasta augustist Põltsamaal E. Michelsoni trükikojas ja 1932. aasta sügisest kuni ajalehe seiskumiseni taas Viljandis, peamiselt J. Nurmbergi ning 1934. aasta numbrid 7–14 Viljandi Sakala trükikojas..

Hoones, kus Põltsamaa Teatajat välja anti, tegutseb tänapäeval kunagise alevivanema järgi nime saanud külalistemaja, Carl Schmidti maja.

Ajalugu

Väljaandmistingimuste põhjal jaguneb Põltsamaa Teataja ajalugu kolme etappi: aastad 1926–1930, 1931–1932 ja 1933–1935.

1926. aasta esimeses numbris seadis K. Vervolt ajalehe peamiseks ülesandeks "olla peegel, kust vaatame oma kihelkonda". Kõikvõimalikud uudised kihelkonnast olid koondatud rubriiki "Põltsamaa elu". Varguste, õnnetuste, seltsielu teadete (Põltsamaal tegutses sel ajal üle 30 seltsi) kõrval ilmus ajalehes palju sõnumeid ja pikemaid kirjutisi Põltsamaa koolielust. Põltsamaal oli sel ajal viis kooli (kolm algkooli, ühisgümnaasium ja Põltsamaa Tööstuskool) ning uudislikku, millest kirjutada, toimus neis pidevalt. Pikemaid teateid avaldati ka Põltsamaa ümbruskonnast. Lisaks kohalikele uudistele oli ajalehes kokkuvõtlik ülevaade valitsuse ja riigikogu tööst ning välispoliitilistest sündmustest. Esimesest numbrist alates ilmus ajalehes ilukirjandust, peamiselt kohalike autorite loomingut. Parteipoliitiliselt oli ajaleht sõltumatu, keskendunud vaid kohaliku elu kajastamisele. Põltsamaa Teataja oli kohalik ajaleht koos selle rõõmude ja muredega. Viimaste hulgas oli suurim pidev rahanappus, sest tellijaid oli paarisaja ringis. 1930. aasta oli ajalehele raskeim aasta: lahkus vastutav toimetaja R. Kamsen, K. Vervoltit rusus raha- ja ajanappus ning ajalehte ilmus sel aastal vaid üheksa numbrit.

1931. aastal jõudis K. Vervolt ajalehte välja anda 23 numbrit ja ajalehe üldilme muutus: ajalehest kadusid pikad ülevaated kohalikust elust ja teated Põltsamaal ning selle ümbruskonnas toimuvast muutusid üldsõnalisemaks. Teated muutusid ka lühemaks, kuid nende pealkirjad suuremaks ja kirevamaks (nt "Pajusi elumehed", "Modernid sandid", "Umbusi küla imelikud sandid" jne). Palju hakati kirjutama abielust, armastusest, kummalistest ja naljakatest juhtumistest. Üheks mahukamaks rubriigiks sai "Elu kino", mis pakkus läbisegi kõige erinevamaid sõnumeid. Sageli avaldati rubriike "Politsei peegel" ja "Kohtukojast". Igapäevase kohaliku kooli- ja seltsielu kajastamine oli muutunud teisejärguliseks, kuigi endiselt ilmus kokkuvõte Eesti siseuudistest.

1932. aasta lõpus hakkas Põltsamaa Teataja ilmuma uue ja julge kujundusega. Esimesel leheküljel olid suured pealkirjad: "Proua linnapea Lillemetsa armutrahv", "Armastuse uimas paugud tõid neli aastat sunnitööd", "Orgia ööd Põltsamaal" jt. Muutunud oli ka ajalehe sisu: kadunud olid sise- ja välispoliitilised ülevaated ja kokkuvõtted, Põltsamaa sõnumite kõrval avaldas ajaleht teateid elust Võhmas, Türil ja Vändras. Aastatel 1933–1935 ilmuski Põltsamaa Teatajas sõnumeid Türi, Võhma ja Vändra elust niisama palju kui teateid Põltsamaa kohta. Nimelt oli neljal ajalehel Külaleht (Võhma), Türi Uudisleht (Türi) ja Vändra Sõnumid (Vändra, ka nimega Vändra Sõnumed) alates 1933. aasta suvest üks vastutav toimetaja – Theodor Kasper ja üks väljaandja – A. Kull ning neid kõiki trükiti Viljandis Nurmbergi trükikojas. Ajalehtede sisu, ka trükitud kuulutused, kirjavastused ja reklaam, oli kõikides ajalehtedes üks ja seesama, kuid jälgiti seda, et ajalehes ilmuks sõnumeid igast neljast paigast. Kohalike uudiste saamiseks oli Põltsamaa, Türi, Võhma ja Vändra keskusse üles seatud postkast, kuhu oodati teateid oma kodukandist, mis siis ka ajalehte toimetati. Nelja ajalehe puhul vahetati vaid ajalehe nimetusega päismikku. Kõik neli ajalehte lõpetasid ilmumise 1935. aasta detsembri jõulunumbriga. Ilmselt oli põhjus selles, et Juhan Numberg müüs oma trükikoja maha ning sellega kadus nn nelikajalehe ilmumise oluline toetuspunkt.

Ajaleht Põltsamaa Teataja oli kohalik ajaleht, Põltsamaa häälekandja, oma eripäras ja muutumises iseloomulik sõjaeelse Eesti Vabariigi mitmekesisele ajakirjanduselule.

Välislingid

• "Põltsamaa Teataja" aastatest 1926–1935 andmebaasis DEA (digiteeritud Eesti ajalehed)
• Laulupäev tõi Põltsamaale oma ajalehe Vooremaa, 11.06.2011