Põldtsiitsitaja
Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.
| Põldtsiitsitaja | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Tsiitsitajalased Emberizidae |
| Perekond |
Tsiitsitaja Emberiza |
| Liik |
Põldtsiitsitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Emberiza hortulana Linnaeus, 1758 | |
Levila
muudaPõldtsiitsitaja on levinud Euraasias Hispaania põhjaosast, Prantsusmaast ja Skandinaaviast kuni Mongoolia ja Afganistanini. Ta on rändlind. Talvitub põhiosas Aafrikas.
Välimus
muudaÜldpikkus 15–16,5 cm. Vanalinnud sarnased, mõlemal kollakas kurgualune ning kollakasroosa rind ja kõhualune. Emaslinnu ja noorlinnu pugualal ja pealael on tume triibustus. Kutsehüüd on vii-üt ja jük. Laul on varieeruv, mahedakõlaline ja tüüpiliselt kõlab kui trii-trii-trii trütrütrü. Lauluperiood kestab saabumisest kuni juuli alguseni.
Elupaik
muudaAsustab kuiva kultuurmaastikku, kus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid. Eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. [1]
Pesitsemine
muuda
Pesa ehitab emaslind. Pesa koosneb kõrtest ja peentest taimejuurtest, sisevooderdises on jõhve ja karvu. Kurnas 4–5 muna. Haub peamiselt emaslind. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud peamiselt putukate, kuid ka pugus eelnevalt pehmendatud seemnetega. Pojad lahkuvad pesast lennuvõimetutena üle nädala vanustena. Põldtsiitsitaja pesitseb kaks korda suve jooksul. [2]
Toitumine
muudaPesitsusajal sööb valdavalt putukaid, muidu peamiselt umbrohtude seemneid.
Arvukus Eestis
muudaPõldtsiitsitaja on Eesti faunas suhteliselt uus tulija, teda on siin kohatud alates 19. sajandi lõpust. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1896. aastal Saaremaal. 20. sajandi esimesel kümnendil leidus teda vaid läänesaartel ja mandri läänerannikul. [3] 1910–1920 asustas põldtsiitsitaja Harjumaa, ja tema levikupilt laienes iseäranis 1930.–1950. aastatel. [4] Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus tunduvalt vähenenud. 1990. aastate algul hinnati liigi pesitsusaegset arvukust 5000 – 10 000 paarile [3]. Praegune arvukuse hinnang on 200–300 paari.[5]
Põldtsiitsitaja saabub meile aprilli lõpul – mai algul, lahkub augustis-septembris. Rändab üksikult või väikeste salkadena.
Põldtsiitsitaja on Eestis II kaitsekategooria liik.
Viited
muuda- ↑ Väli, Ü. 11 kaitsealust lindu - elupaigad ja nende kaitse. Hirundo Supplementum 8. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2005
- ↑ Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud. Tallinn Valgus 1974
- ↑ 3,0 3,1 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, 1994
- ↑ Kumari, E. Eesti NSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1954
- ↑ Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017 Hirundo 2019
Välislingid
muuda- Põldtsiitsitaja andmebaasis eElurikkus
