Pärnu kesklinna raudteejaam
|
See artikkel räägib kitsarööpmelisest reisijaamast Pärnu kesklinnas. Pärnu linna servas asunud laiarööpmelise Raeküla jaama kohta vt siit: Pärnu raudteejaam |
Pärnu raudteejaam (saksa Pernau) oli kitsarööpmeline tupikjaam, mis rajati 1896. aastal seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudteega Pärnu kesklinna.
Pärnu linn loovutas selleks platsi südalinnas kunagisel kindlusevallil.[1]
Pärnu naaberjaam oli Papiniidu raudteejaam.[2] Rüütli platsi juures asunud jaamast kulges raudtee edasi mööda Pärnu jõe lõunakallast Suur-Jõe tänaval.
Esimese maailmasõja eel kavandati Pärnu raudteejaamast algavat ja Mustveel lõppevat uut raudteed, kuid sõja puhkemine tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Aastal 1917 asuti kavandama Pärnu ja Haapsalu raudteejaamade vahele uue raudtee rajamist, ent ka see plaan jäi teostamata.[3]
Alates 1928. aastast, kui avati Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee, sai linn otseühenduse Tallinnaga. Papiniidu või Pärnu jaamast hargnesid haruteed: Livoonia haruteele, Pärnu majandusühisuse haruteele, Schmidti haruteele ja Shelli uuele haruteele. Viimane kitsarööpmeline rong väljus Pärnu kesklinna vaksalist pealinna 6. aprillil 1971.[4]
1971. aasta suvel jõudis Pärnusse laiarööpmeline raudtee ja avati linna servas asuv Pärnu kaubajaam. Aastatel 1976–2014 asus laiarööpmeline raudteejaam ka Raekülas (vt Pärnu raudteejaam).
Jaamahoone muuda
Pärnu kesklinnas (Port Arturi kaubanduskeskuse tagusel alal) paiknenud jaamahoone projekteeris insener Kaspar Krzizanowski. See valmis koos raudteejaamaga 1896. Hoone raudteepoolne fassaad oli ühenduses varikatusega.
1944. aastal hävis jaamahoone Nõukogude lennuväe pommirünnakus. Seejärel võeti jaamahoonena kasutusele lähedal Ringi 3 asuv endise Pärnu linnapea Oskar Brackmanni eluhoone, Brackmanni linnapeaks oleku ajal sai Pärnu raudteeühenduse Valga ja Tallinnaga. Hoones asus hiljem Pärnu bussijaam.
Seoses Eesti kitsarööpmelise raudtee 110. aastapäevaga 2006. aastal avati endise kesklinna jaama asukohas 1911. aastal Saksamaal O. & Koppeli firmas ehitatud auruvedur ning 1913. aastal Peterburis Arthur Koppeli firmas ehitatud platvormvagun.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Kui raudtee Pärnu jõudis; Pärnu Postimees, 19.10.2005
- ↑ Eesti kitsarööpmelised raudteed
- ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 38.
- ↑ Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 6: Pärnu bussijaama ümbruse lugu; Forte, 14.05.2016
- ↑ Pärnu kitsarööpmelise raudtee mälestusmärk; Puhka Eestis
Välislingid muuda
- Hillar Palamets: Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 110 aastat esimesest kitsast raudteest Eestis; ERR
| Eelnev peatus | Endine raudteepeatus  |
 Papiniidu
|
 
|