Vastseliina lahing

Vastseliina lahing toimus 1. juunil 1343 Vastseliina lähedal Pihkva ja Liivi ordu vägede vahel.

Taust

1341. aastal oli alanud Liivimaa-Pihkva sõda, mille käigus toimus mitu vastastikku rüüsteretke. 1343. aasta aprillis puhkenud Jüriöö ülestõusu tõttu viis ordu oma väed Pihkva piirilt ära Harjumaale, kus nad harjulaste üle võidu saavutasid. Ülestõusnud saatsid aga Pihkvasse teate, et nüüd on neil soodus aeg maa enda kätte haarata.

Pihkva sõjakäik ja lahing

Pihkvast korraldatigi sõjakäik, olgu siis harjulaste kutsel või lihtsalt omapoolse vasturetkena. Renneri kroonika räägib Tartu piiskopkonda ja Otepää alla tunginud 5000-mehelisest väest, kes röövis ja tappis seal nii kuis suutis. Parasjagu Kirumpääl viibinud Riia komtuur Diderich von Rambouw kogunud kokku hulga mehi, sealhulgas Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenteni ning Karksi ja Sakala foogtid. Riia komtuur liikunud oma väega vaenlasele vastu ja pidanud lahingu, kus üle 1000 venelase hukkunud, ülejäänud aga põgenenud. Sakslaste pool olevat langenud isand Johan von Levenwolde Tartu piiskopkonnast, Kursi komtuur Johan de Witte, veel kaks orduvenda ja 14 sakslast. Vene leetopisside teatel algas vürst Ivani, vürst Ostafi ja possaadnik Volodtsa juhitud pihkvalaste ja irboskalaste sõjakäik Saksa maade vastu 26. mail. Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega. Pihkvalased kaotanud 17 meest, kuid jäänud lahinguväljale seisma ja tulnud hiljem võidukalt koju tagasi. Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres. Sulev Vahtre hinnangul ei saavutanud kumbki lahingu pool otsustavat ülekaalu. Tema arvates oli sel sõjakäigul suur mõju sündmustele Eestis, sest sakslased pidid taas viima oma väed venelaste vastu, luues soodsad tingimused ülestõusu jätkamiseks.