See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ohakasikk (perekond)

Ohakasikk (Agapanthia villosoviridescens) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.

Ohakasikk

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Mardikalised Coleoptera
Sugukond Siklased Cerambycidae
Alamsugukond Lamiinae
Perekond Ohakasikk Agapanthia
Liik Ohakasikk
Binaarne nimetus
Agapanthia villosoviridescens
De Geer, 1775

Välimus muuda

Ohakasikk on 13–16 mm pikkune.[1] Kattetiivad mustad, arvukate kollakashallide, tipu poole tihenevate karvatäppidega. Eesselja keskel kollane pikitriip, mis ulatub pea esiservani, 2 sama värvi külgtriipu. Tundlad kehast pikemad. Mustad jalad tihedalt kaetud hallide karvadega.[1][2]

Levik ja elupaik muuda

Ohakasikk on levinud Euroopas, Kaukaasias, Kasahstanis ja Lähis-Idas.[3]

Lõuna-Eestis tavaline, Põhja-Eestis harvem.[1] Elupaigana sobivad pigem niiskemad rohumaad ja niidud. Mardikad toidutaimedel, lennuvõimelised. Valmikud kooruvad mai lõpust alates ning neid leitakse kuni augustini.[1][2]

Elutsükkel ja toitumine muuda

Ohakasiku elutsükkel vältab aasta.[4] Ohakasikk on üks vähestest Eestis leiduvatest siklastest, kelle vastsed elavad rohttaimedes.[2] Ohakasiku vastsed arenevad sarikaliste (nt harakputk ja heinputk) ja ohakate vartes (nt seaohakas ja soo-ohakas).[1][2] Mõnikord sobivad vastsete arenguks ka teised rohttaimed, näiteks karuohakad, ristirohtud, harilik vesikanep, harilik puju ja kõrvenõges.[5] Valmikud toituvad valdavalt sarikalistel ja korvõielistel. Emane närib munemiseks toidutaime varde väikese õõnsuse. Tavaliselt ei muneta ühele taimele rohkem kui kaks muna. Peale koorumist närib vastne ennast varre südamikku ja seda pidi kuni juurekaelani, mõnikord ka maa-alustesse osadesse. Siklase kohta on vastne ebatüüpiline, kuna võib taimevarde kaevandatud käigus kiiresti liikuda.[5] Enne nukkumist lõikab täiskasvanud vastne taimevarre läbi ning rajab juurekaela lähedusse nukukambri, sulgedes käigu otsad taimse materjaliga. Ka nukk on liikuv ning võib nukukambris asukohta vahetada. Koorunud valmik lahkub säilinud varrejupist, närides selle külge väljumisava.[3]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Merivee, E. & Remm, H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Miländer G. (1978). Eesti siklaste (Cerambycidae) määraja. Tartu.
  3. 3,0 3,1 "Agapanthia villosoviridescens http://www.cerambyx.uochb.cz". Vaadatud 25.03.2019. {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)
  4. Hickin, N. E. (1975). The insect factor in wood decay. Rentokil Library.
  5. 5,0 5,1 "Agapanthia villosoviridescens http://www.thewcg.org.uk". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.06.2014. Vaadatud 25.03.2019. {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)

Välislingid muuda