Ristirohi

Ristirohi (Senecio L.) on taimeperekond korvõieliste sugukonnast.

Ristirohi
Voolme-ristirohi Senecio jacobaea
Voolme-ristirohi Senecio jacobaea
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Ristirohi (Senecio)

Perekonnas on mitu tuhat liiki. Ta on levinud üle maailma.

Ristirohud on ühe- või kaheaastased rohttaimed või püsikud. Mõned liigid on sukulendid, mõned on igihaljad poolpõõsad, põõsad või ronitaimed. Ida-Aafrika mägedes (ka Kilimanjarol) on isegi puukujulisi liike.

Ainuüksi Kesk-Euroopas on 30 pärismaist liiki, näiteks harilik ristirohi (Senecio vulgaris) ja pihkane ristirohi, mis on levinud umbrohud.

NimetusRedigeeri

Ladinakeelne nimetus tuleb ladina sõnast senex 'rauk'. Põhjus on arvatavasti selles, et äraõitsenud taimed meenutavad oma valkjate juuskroonidega raugajuukseid. Võib-olla ka on asi poolkerakujulistes ja paljastes õiepõhjades, mis meenutavad kiilaspead.

MürgisusRedigeeri

Perekonnale on tüüpilised pürroliditsiinialkaloidid, mis suurelt jaolt kahjustavad maksa ja tekitavad vähki. Mürgistussümptomid ilmnevad enamasti hilja (mitme nädala või kuu pärast). Mürgistus on võimalik saada ka mee ja lehmapiima kaudu. Karjamaal veised küll väldivad ristirohtu, mitte aga heinas. Sööda suur ristirohusisaldus võib seetõttu veiseid tugevasti kahjustada. Väga suure annuse korral on võimalik ka surmav mürgistus, eriti väikeimetajatel. Mitmed väga mürgised liigid on Mehhikos rahvapärane hiiremürk.

Rahvameditsiinis kasutatakse peenendatud ristirohtu menstruatsioonihäirete ja ninaverejooksu puhul, kuid iseravimine ei ole siiski soovitatav.

Eesti liigidRedigeeri

Muud liigidRedigeeri

VälislingidRedigeeri