Nemo punkt (inglise ja prantsuse keeles Point Nemo, mis on tuletatud ladina sõnast nemo ehk eikeegi) on Maa veeliselt kaugeim ligipääsmatuspoolus, mille äärmuspunkt asub keset Lõuna-Vaikset ookeanit.[1]

R'lyethi asupaik H. P. Lovecrafti ja August Delerthi kirjatöödes vastavalt punktile Nemo

1992. aastal arvutas selle millimeetritäpsusega välja Horvaatiast pärit Hrvoje Lukatela, kasutades kohandatud programmi tollases arvutis. Punkt sai nime Jules Verne'i teose “20 000 ljööd vee all” kangelaselt kapten Nemolt. Kanadas elav geodeesiainsener täpsustas asukoha tänapäevaste andmete põhjal ümber aastal 2022.[2]

See jääb ligikaudu 2688 km kaugusele kolmest maismaapunktist Ducie atollis (põhjast), Motu Nui saarel (kirdest) ja Maheri saarel (lõunast).

Olemus muuda

Inimtegevus muuda

Ümbritsevasse eikellegimerre juhivad ja kukutavad mitmed riigid kanderakette, tehiskaaslasi ja mehitamata kosmoselaevu. Kosmoseprügi tõttu kutsutakse sealset sügavat ookeanipõhja kosmoseprügilaks või kosmosekalmuks. Praeguseks on sinna uputatud umbes 300 kasutusest kõrvaldatud kosmoselaeva, sealhulgas säilmed stratosfäärist troposfääri põlenud kosmosejaamadest Tiangong-1 ja Mir-1 (120 tonni).

2030. aastate alguses plaanitakse sinna uputada rahvusvaheline kosmosejaam ISS (450 tonni), millega ligi 330–410 km kõrgusel termosfääris ülesööstvad meeskonnaliikmed ongi tihti lähimateks inimesteks punktile Nemo. Aucklandi-Santiago vahelised lennuliinid ületavad samuti läbipääsmatuse poolust, harvem teevad seda Vendée Globe'il ja The Ocean Race'il osalevad jahtlaevad.[3][4]

Eluvaesus muuda

Hüdrosfääri sajavad ja lekivad reoained põhjustavad reostusi, paiksemaks jäämisest olenemata on need vägagi halvasti veelduvad ja lahustuvad. 2018. aasta analüüsides sisaldab sealne vesi kuupmeetri kohta keskmiselt 26 mikroplastiosakest. [5]

Lõuna-Vaikse ookeani pöörlus hoiab sealt eemale toitained ja nende ringluse, liigse kauguse tõttu on sealsed veed ja nende abüssaalsed sügavused üsna eluvaesed. Lõhevulkaanides ookeanipõhjas on täheldatud vaid baktereid ja vähilaadseid.[6]

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda