Kapten Nemo
Kapten Nemo (ka prints Dakkar) on väljamõeldud kirjanduslik tegelane, kelle kuju lõi prantsuse kirjanik Jules Verne (1828–1905).
Tegelase kujutamine teostes muuda
Kapten Nemo, kes on allveelaeva Nautilus kapten, esineb kahes Verne’i seiklusromaanis – "20 000 ljööd vee all" (1870) ja "Saladuslik saar" (1875). Ta esineb põgusalt ka Jules Verne'i ja Adolphe d'Ennery koostöös kirjutatud näidendis "Teekond läbi võimatuse".
Nemo tegelaskuju on esinenud erinevate Verne'i romaanide filmiversioonides, mida on tehtud üle kahekümne. Filmides ja telefilmides on teda kehastanud sellised näitlejad nagu James Mason, Lionel Barrymore, Herbert Lom, Patrick Stewart, Omar Sharif, Ben Cross, Michael Caine jt.
Mitmed kirjanikud on teda tegelasena kasutanud oma romaanides, sealhulgas Alan Moore, Kevin O'Neill, Philip José Farmer, Howard Rodman jt.
Tegelaskuju on kasutatud ka koomiksisarjades, arvutimängudes, animasarjades ja mujal.
Tegelase iseloomustus muuda
Nemo tähendab ladina keeles "ei keegi" või "mitte keegi". Nemo on salapärane tegelane, kes enda kohta ütles, et tal pole nime. Kuigi Verne’il oli ta algselt teadmata kodakondsusega, kirjeldatakse teda hiljem kui India maharadža poega. Nagu paljud selle aja tegelikud India vürstid, sai Nemo lääneliku hariduse ning veetis ta oma nooruspõlve Euroopas. Pärast 1857. aasta India esimest iseseisvussõda, mille käigus prints Dakkar kaotas nii oma perekonna kui ka kuningriigi, pühendus ta teaduslikule uurimistööle, ehitades lõpuks Nautiluse.
Ta sõitis koos talle pühendunud meeskonnaga maailmameredel. Nad kogusid väärismetalli ja muid aardeid erinevatest ookeanis toimunud laevavrakkidest, eelkõige Hispaania pärilussõjas Vigo lahe lahingus uppunud Hispaania laevastiku vrakkidelt. Nemo väitis, et tal pole huvi maapealsete asjade vastu, kuid sekkus aeg-ajalt hätta sattunud inimeste abistamiseks, näiteks andis kogutud aardeid Kreeta ülestõusus (1866–1869) osalejatele.[1] Teadusliku visionäärina rändas ta meresügavustes oma allveelaeval Nautilus, mis oli ehitatud mitmes erinevas riigis toodetud osadest. Uuendusliku insenerina Nemo projekteeris oma allveelaeva ise, sealhulgas tema elektrilised jõuseadmed ja navigatsioonisüsteemid. Kapten Nemo oli täis kättemaksusoovi ja vihkamist Briti impeeriumi vastu ning uputas sõjalaevu, rõhutades, et maapealsed seadused tema suhtes enam ei kehti. Ta vältis maismaad, välja arvatud saared ja asustamata piirkonnad, nagu Antarktika.
Romaanis "Saladuslik saar" asub Nautilus Vaikse ookeani lõunaosas paiknenud saarel varjatud koopas. Kapten Nemo on jäänud allveelaevale üksi, kõik tema meeskonnaliikmed on surnud. Ta kutsub saarele sattunud merehädalistest romaanikangelased, keda ta pidevalt salaja aitas, enne oma surma endale allveelaeva pardale külla. Nautiluse pardal paiknenud raamatukogu, salong ja kunstikogud näitasid, et Nemo oli Euroopa kultuuriga lähedalt kursis, samuti oli ta suurepärane orelimängija. Lisaks oli Nemo polüglott, kes suutis lugeda kõiki Nautiluse tohutu raamatukogu raamatuid, olenemata nende keelest. Nemo leiutas ka uue keele, mida tema ja ta meeskond kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks.[2] Tal olid põhjalikud teadmised merebioloogiast ning tema allveelaeval oli seetõttu suur mereflora ja -fauna kollektsioon, mis oli kogutud maailmamere eri osadest.
Merehädaliste juht täidab romaanis Nemo viimase soovi ja uputab laeva peale kapteni surma groti põhja. Hiljem hävib saar vulkaani plahvatuses, mattes kapteni ja tema allveelaeva.
Viited muuda
- ↑ Rovin, Jeff (1987). The Encyclopedia of Supervillains. New York: Facts on File. pp. 51–52
- ↑ 20,000 Leagues Under the Seas. Translated by Frederick Paul Walter.