Termosfäär

Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km[1] või 85–500 km[2]. Mesosfäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus.

DžomolungmaTroposfäärTropopausStratosfäärSondpallMeteoorMesosfäärStratopausKármáni joonVirmalisedMesopausTermosfäärTermopausEksosfäär
Atmosfääri ehitus

Sõna osade algallikad on vanakreeka sõnad θερμός 'soe' ja σφαῖρα 'kera' või 'kerapind'.

Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K[3], päikese aktiivsuse aastal 1800 K[4]. Selle põhjuseks on päikese ultraviolettkiirguse neeldumine kõrgusel 150–300 km, mis põhjustab hapniku ioniseerumist.

Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus.[5]

Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.

Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest.

ViitedRedigeeri

  1. Атмосфера - условное деление на слои
  2. "H.Ohvril. Üldmeteoroloogia (Atmosfäärifüüsika)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 6. aprillil 2010.
  3. "Atmosfääri ehitus" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 6. aprillil 2010.
  4. Atmosfaari ehitus
  5. Taevas langeb kliima soojenemise tagajärjel[alaline kõdulink] Postimees 13.10.1998