Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee oli Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevvõimu organ Narvas aastatel 1917–1918.
| Asukoht | Narva |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Narva linn |
| Juhtkond |
Narva Linna TSSN Täitevkomitee esimees, Arnolds Neibuts[küsitav] Ants Dauman (1–3.1918) Albert Tiimann |
| Emaorganisatsioon | Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu |
Narva Linna TSSN Täitevkomitee muuda
1917. aastal kuni Narva linna okupeerimiseni Saksa vägede poolt 4. märtsil 1918, oli Narva linnas peale valitud linnapea Ants Daumani võimul ka Narva Linna TSSN Täitevkomitee, mille esimees oli Arnold Neibut (Нейбут Арнольд Яковлевич (õige nimi – Арнольд Екабович)[viide?], pärast Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist 1918. aasta novembrist olid Narvas kohaliku nõukogude võimu esindajad Ants Dauman ja Narva Linna TSSN Täitevkomitee esimees Albert Tiimann.
Peale 28. novembril 1918 alanud Nõukogude Venemaa vägede pealetungi ning Narva vallutamist moodustati Narvas 29. novembril 1918 Eesti Töörahva Kommuun. ETK organiseeris 29. novembrist 1918 kuni 31. jaanuarini 1919 valitsusasutused viies täielikult hõivatud maakonnas (Narva, Tartu, Rakvere, Võru, Valga) ja neljas osaliselt hõivatud maakonnas määrati ajutised valitsusasutused. ETK Nõukogu moodustas 1. detsembril 1918, 1917. aasta detsembris Peterburi kubermangust eraldunud ja Eestimaa kubermanguga liitunud Narva linnast ja eeslinnadest iseseisva haldusüksuse, kuhu kuulus 14 valda (Järve vald, Jõhvi vald, Iisaku vald, Mäetaguse vald jt) ning millel oli omaette valitsusasutus Narva Töörahva Nõukogu, mida juhatas kommunist Jaan Saks, kuid linnal ja maakonnal oli ühine Virumaa RSN ja Täitevkomitee.
Narva kohalikuks võimuks kujunes ETK poolt määratud ajutine Narva täitevkomitee (esimees Albert Tiimann), 5. detsembril valiti Narva Tööliste ja Punaväelaste Saadikute Nõukogu ning Narva TPSN TK esimeheks valiti A. Tiimann, Täitevkomitee liikmeteks: O. Klaser, V. Anni (TK sekretäriks), A.Kits, M. Danilov, A. Vilkes jt. Nõukogus moodustati 7 osakonda: rahvamajanduse, administratiiv-, sõjaväe-, sotsiaalkindlustuse, rahvahariduse, üld- ja põllumajanduse osakond.
VK(b)P Narva komitee muuda
Narvas moodustati lisaks kogu ETK "Nõukogude Eesti" valitsusorganile ka kohalik VK(b)P Narva komitee, kuhu 4. detsember 1918 valiti juhtidena Aleksander Kits ja Aleksander Randmer; liikmetena Aleksandr Balevski jt. VSDT(b)P Narva komitee tegutses Narvas senise karskusühingu "Võitleja" ruumides.
Moodustati ka VK(b)P Ivangorodi rajoonikomitee Narva Kalevi- ja Linavabriku kommunistidest, komitee koosseisu valiti Jaan Viltšak, Ansis Daumanis, Gavriil Derjagin jt ja VK(b)P Kreenholmi rajoonikomitee Narva Kreenholmi kommunistidest, komitee koosseisu valiti Albert Mesilane, Aleksander Kallas, Aleksandr Nikolajev jt.
ETK korraldusel viidi Narvas läbi tööstusettevõtete natsionaliseerimine, mille käigus natsionaliseeriti: Kreenholmi Manufaktuur, Kalevi- ja Linavabrik, malmivabrik, Erikssoni telefonivabrik, metallitehas, mööblivabrik mis allutati ETK Rahvamajanduse Valitsusele.