Naised teaduses
Naised on teadustöös osalenud teadusajaloo algusest peale ning andnud sellesse olulise panuse. Teisalt on naiste osalust tihti takistanud üldlevinud patriarhaalne maailmavaade ja nende takistuste uurimisest on kujunenud omaette uurimisvaldkond.[1][2]
Ajalugu muuda
Naised olid seotud meditsiiniga lääne kultuuris ning võisid näiteks osaleda Vana-Kreeka loodusfilosoofia uurimises.[2] Keskajal olid nunnakloostrid olulised naiste hariduskeskused ja mõned neist võimaldasid naistel teadustööga tegeleda. Kui 11. sajandi paiku tekkisid esimesed ülikoolid, siis enamjaolt naisi sinna ei lubatud, kuid väljaspool akadeemilist ilma said naised peamiselt botaanikas olulisi edusamme teha.[3]
1764. aastal immatrikuleeriti esimesed naisüliõpilased Hollandis, Belgias ja Šveitsis.
1850 asutati Pennsylvanias esimene naiste meditsiinikolledž.
1870 hakkas Helsingi ülikool vastu võtma naisüliõpilasi.
1872 rajati Moskva kõrgemad naiskursused.
1895 rajati Naiste meditsiiniinstituut Peterburis (1904 sai võrdseks ülikooliga).[4]
Eesti muuda
Kuigi Tartu ülikool oli tegutsenud juba 1632. aastast, pääsesid naised ülikooli alles 20. sajandi algul, esmalt vabakuulajatena, hiljem üliõpilastena – peamiselt meditsiinialadel, kuna sõjaga seoses oli meditsiinitöötajatest suur puudus.[4] 1940. aastaks moodustasid naised Tartu ülikooli tudengitest kolmandiku. Aastal 1911. loodi Eesti Naisüliõpilaste Selts, 1920. aastatel korporatsioonid Filiae Patriae, Indla, Lembela ja Amicitia.[5][4]
Esimesena matrikliraamatusse kantu oli vene päritolu Tartu ülikooli füüsikaprofessori Aleksandr Sadovski tütar Jekaterina Sadovskaja, esimene eestlanna Sootaga valla taluperemehe tütar Alma Lüübek.[4]
Probleemid muuda
2020. aastaks on naiste osakaal loodusteaduste ja tehnika valdkonnas jätkuvalt väiksem, kuna neid peetakse endiselt "poiste" valdkonnaks, selle mõjutajaks võib olla haridussüsteem ning õpetajate hoiakud. Ehkki akadeemiliste töötajate seas on Eestis sooline tasakaal, siis hierarhias on erinevus – kõrgemal positsioonil on valdavalt mehed, naised on aga peamiselt õpetavatel ametikohtadel. Põhjused tulenevad teadlaskarjääri eeldustest, oodatud on aastakümnete kaupa katkematu tegutsemine valdkonnas, mida aga näiteks naiste jaoks üheksakümnendate perekonnapoliitika ei soosinud. Samuti puuduvad ebavõrdse kohtlemisega kaasnevad sanktsioonid, mis pärsivad vastutustunnet. Lisaks püütakse näidata, et teadusilm on sooneutraalne ja kõigil on võrdsed võimalused, mida aga tegelikult akadeemiline süsteem ei toeta ning nii ignoreeritakse võrdsuse tegelikku loomist.[6]
Lahendused muuda
Loodud on mitmeid grandisüsteeme, mis keskenduvad naisteadlastele (nt L’Oréal Baltic Naised teaduses). Teema teadvustamiseks hakati Eestis 2021. aastal tähistama UNESCO algatatud päeva Naised teaduses.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Pollack, Eileen (03.10.2013). "Why Are There Still So Few Women in Science?". New York Times. Vaadatud 01.05.2021.
- ↑ 2,0 2,1 Whaley, Leigh Ann (2003). Women's History as Scientists. Santa Barbara, California: ABC-CLIO, INC.
- ↑ Rowland, Ingrid, D. (04.09.2009). "The Flowering Genius of Maria Sibylla Merian". The New York Review. Vaadatud 01.05.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Tatrik, Katre (17.08.2015). "Täna 100 aastat tagasi lubati naised Tartu ülikooli pärisüliõpilasteks". ERR Novaator. Vaadatud 01.05.2021.
- ↑ Truman, Mihkel (aprill 2019). "Naised ülikoolis". Universitas Tartuensis. Vaadatud 01.05.2021.
- ↑ Urmann, H., Lees, K., Remmik, M., Tubelt, E., Roos, L., Vilson, M., Puur, S. M., Aksen, M., Espenberg, S. (2020). "Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses" (PDF). Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Vaadatud 01.05.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)