Soolõime teaduses

Soolõime teaduses (inglise keeles gender mainstreaming in science) tähendab, et erinevate teadust puudutavate poliitikate, meetmete, tegevuskavade ja otsuste planeerimisel ning rakendamisel arvestatakse regulaarselt nende mõjudega nii meestele kui ka naistele.

Soolõime printsiibi järgimine teaduses tähendab, et teaduspoliitika kujundamisel võetakse süsteemselt arvesse mõlema soo olukorda, huve, vajadusi, kogemusi, nii et kumbagi sugupoolt ebasoodsamasse olukorda ei seata. Soolõime ei tähenda, et püüdlused on suunatud naistele võimalikult suuremate õiguste saamiseks, vaid naiste ja meeste võimaluste tasakaalustamisele. Sooline tasakaal teaduses ei ole oluline vaid õigluse ja võrdsuse eesmärkidel, vaid see aitab vähendada juba olevat ja tulevikus pigem kasvavat nõudlust kõrgetasemelise tööjõu järele Euroopas sh Eestis. Seega efektiivistub (tööjõu) ressursikasutus, mille tähtsus seoses riikidevahelise pideva konkurentsiga kvalifitseeritud tööjõu järele pidevalt kasvanud . Seeläbi toetab sooline tasakaal tööhõivet ning majanduskasvu. Soolise aspekti arvestamine teaduses toetab ka sooliselt tasakaalustatumaid teaduslahendusi (nt mõlema soo vajadusi paremini arvestavate tehnoloogiate, ravimite, sotsiaalsete lahenduste jne väljatöötamist), mis kaasab seeläbi rohkemaid ühiskonnagruppe ning viib inimesekesksema ühiskonnani.

Õiguslik taust Euroopa Liidu ja Eesti TA poliitikates

Meeste ja naiste võrdsuse küsimus on olnud Euroopa Liidus tähelepanu all juba selle loomisest saadik. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on olnud üks Euroopa Liidu põhiväärtustest ja eesmärkidest ning kirjas nii Euroopa Liidu lepingus (artikkel 2 ja artikli 3 lõike 3 kohaselt) kui Euroopa Liidu toimimise lepingus (artikkel 8). Olulisematena võib siinkohal välja tuua:

1. Euroopa teadusruumi (ERA) prioriteet number nelja, mis näeb ette riiklike soolist võrdsust tagavate seaduste efektiivset rakendamist eesmärgiga vähendada soolist ebatasakaalu teadus- ja arendusasutustes ja nende otsustusüksustes ning sooaspektiga senisest enam arvestamist teadus- ja arenduspoliitikates, programmides ja projektides. ERA-s jälgitakse 4. prioriteedi edenemist kolme indikaatoriga: naiste osakaaluga doktorikraadi saanute hulgas, naiste osakaaluga professorite (A grade positions) hulgas ja sooaspektiga arvestavate teadustööde osakaalu.
2. Horisont 2020-s rõhutatakse soolise tasakaalu eesmärki läbi kolme alameesmärgi:

• soolise tasakaalu saavutamine Horisont 2020 teadusgruppides;
• soolise tasakaalu saavutamine otsustuskogudes (alaesindatud grupi osakaal vähemalt 40% paneelides ja gruppides ning 50% nõuandvates kogudes);
• sooaspektiga arvestamise integreerimine teadus- ja innovatsioonikonteksti.

Eestis lähtutakse soolise võrdsuse tagamisel teaduses kolmest üldisemast seadusest: põhiseadusest, soolise võrdõiguslikkuse seadusest (alates 2004) ja võrdse kohtlemise seadusest (alates 2008). Eesti teadus- ja innovatsioonistrateegias perioodi 2014–2020 kohta on soolise tasakaalu tagamise eesmärk välja toodud 1. meetme (teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine) punkti 1.6 all, mis ütleb, et ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes tuleb jälgida võrsete võimaluste, sh soolise tasakaalu, tagamist. Konkreetseid numbrilisi eesmärke ega tegevusi tasakaalu saavutamiseks hetkel aga ükski dokument ei käsitle.

Kuigi Euroopa Liidu seaduste järgi ei ole soolise võrdsuse juurutamisega tegelemine kohustuslik, on paljud Euroopa riigid siiski loonud riiklikke organisatsioone või olemasolevatesse teadusega tegelevatesse või teadust toetavatesse organisatsioonidesse allüksusi, mis tegelevad soolise tasakaalu arendamisega teaduses (näiteks Tšehhi Teaduste Akadeemia juurde on loodud National Contact Centre for Gender & Science). Samuti on paljudes Euroopa teadus- ja arendusasutustes loodud soolise tasakaalu plaane/strateegiaid (2013. aasta seisuga 36%-l, samas Eestis 0%-l TA asutustest).

Soolise tasakaalu ja soolõime olukord Euroopa ja Eesti teaduses

Soolise tasakaalu ja soolise võrdsuse hindamist ning sooaspekti arvestamist teaduses on hakatud järjest enam läbi viima, eriti viimasel kümnendil on suurenenud sugude tasakaalu ja nende vajadusi analüüsivate uuringute arv. Kuigi teema on järjest enam tähelepanu saanud, on edusammud riigiti ning teadusvaldkonniti väga erinevad. Kuigi Euroopa Liidu riikides on doktorikraadi omandanud naiste ja meeste osakaalud ligikaudu võrdsed (Eestis 2015. aasta seisuga 51,4% naisi; EU28 2013. aasta seisuga 47,1% naisi), siis nais- ja meesteadlaste hilisemates karjäärietappides on suured erinevused. Naiste üheks suurimaks probleemiks paljudes Euroopa Liidu riikides sh Eestis on vähene osakaal kõrgematel akadeemilistel positsioonidel, samuti esineb seletamatut palgalõhet . Sooaspekti arvestamise hindamismetoodikates esineb aga jätkuvalt palju küsitavusi, mistõttu selle hindamine on raskendatud.

Vaata ka

• Soolõime
• Naised teaduses

Välislingid

• GenderWEB
• Eesti Teadusagentuur. Soolõime.
• Võrdõigusvolinik. Mis on soolõime?
• European Commission. Research & Innovation. Gender Equality. E-library.
• Academia Net
• European Institute for Gender Equality