Nõmmeküünal

Nõmmeküünal (Richea) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste põõsaste (mõnikord puude) perekond.

Nõmmeküünal
Pandanilehine nõmmeküünal (Richea pandanifolia)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond	Kanarbikulised Ericaceae
Perekond	Nõmmeküünal Richea

Perekonnas on 11 liiki, millest 9 on Tasmaania niiskete vihmametsade ja edelaosa endeemid ning 2 Kagu-Austraalia endeemid.

Richea on saanud oma ladinakeelse liiginime prantsuse botaaniku ja entomoloogi Claude Antoine Gaspard Riche'i (1762–1797) järgi, kes osales Prantsusmaa ekspeditsioonil Austraaliasse.

Seda perekonda ei tohi segi ajada perekonnaga Riccia, mis kuulub hoopis helviksammaltaimede hulka.

Nõmmeküünlale on iseloomulikud pikad kitsad lehed, mis meenutavad aaloed, tääkliiliat ja teisi üheidulehelisi. Lehetupp on lai, leherood paralleelsed. Lehe pikkus võib ulatuda sentimeetrist meetrini. Lehetipud on jäigad ja teravad. Leheserv on sageli saagjas.

Õied on koondunud kobarõisikusse ehk tähka. Õisikud on sirged ja kasvavad okste otstesse lehtede kohale. Õied on telgsümmeetrilised ja viie tolmukaga. Õied on heledad, mitte tingimata valged, vaid võivad olla ka roosad, kollased või kreemikad. Seevastu kandelehed on sageli eredalt värvunud: kollasteks, oranžideks, punasteks. Õitsemine algab suve hakul, mõned liigid õitsevad hiljem.

Taimed kasvavad mitme meetri, isegi kuni 15 meetri kõrguseks.

Mõnda nõmmeküünlaliiki, eriti R. dracophyllat ja R. pandanifolia't kasvatatakse ilutaimena.

Liigid

• Richea acerosa (Lindl.) F.Muell.
• Richea alpina Menadue
• Richea continentis B.L.Burtt – alpi nõmmeküünal (Austraalias)
• Richea dracophylla R.Br.
• Richea gunnii Hook.f.
• Richea milliganii (Hook.f.) F.Muell.
• Richea pandanifolia Hook.f. – pandanilehine nõmmeküünal
• Richea procera (F.Muell.) F.Muell.
• Richea scoparia Hook.f.
• Richea sprengelioides (R.Br.) F.Muell.
• Richea victoriana Menadue (Austraalias)