Ava peamenüü
Kanamunad

Muna on hinnatud ning laialt kasutatav toiduaine.

Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka hane-, pardi- ja vutimunad ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.

KasutusaladRedigeeri

Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.

 
Jaanalinnu, emu ja pardimunad

TootmineRedigeeri

2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [1]

AllikasRedigeeri

VälislingidRedigeeri