Jaanalind
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Jaanalind (perekond) |
Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) |
Jaanalind (Struthio camelus), on linnuliik jaanalinnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast.
Jaanalind | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Jaanalinnulised Struthioniformes |
Sugukond |
Jaanalindlased Struthidae |
Perekond |
Jaanalind Struthio |
Liik |
Jaanalind |
Binaarne nimetus | |
Struthio camelus (Linnaeus, 1758) | |
Jaanalinnu levila |
Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise-Aasias.
Kirjeldus
muudaJaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39–40 °C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 minutit. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine, aga kui pesa või tibusid on tarvis kaitsta, kasutavad nad oma 200 kilo tugevust jalalööki.
Kehaehitus
muudaTäiskasvanud isaslind võib kasvada peaaegu 3 meetri kõrguseks ning kaaluda 130–150 kg. Jaanalinnu silm on maismaaloomadest suurim kaaludes 60 g. Võrdluseks kaalub nende aju 40 g, mis tähendab, et nende aju on 1/3 silmade kogukaalust.
Jaanalinnutibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20–30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 25 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks on nende kaal umbes 80-100 kg.[viide?]
Sulestik
muudaIsaslinnu sulestik on must, valge saba ja valgete tiivaotstega. Emaslinnud on kasvult väiksemad ning nende sulestik on hall, tiibade otsasuled samamoodi valged nagu isastelgi.
Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibu kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laialilöödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalinnud kasutavad tiibu ka enda jahutamiseks (tiibade all sulgi pole), pesemiseks (lükkab liiva sulgede vahele, et putukaid ära ajada) ja kiiresti joostes tasakaalu hoidmiseks.
Toitumine
muudaJaanalind on peamiselt taimetoitlane süües muru, lehti jms, aga kui kätte saab, neelab ta tervelt alla ka putukaid, sisalikke ja pisinärilisi.
Paaritumine
muudaTäiskasvanud isaslind saavutab suguküpsuse 3–4-aastaselt, emaslind 6 kuud varem.
Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.
Jooksuajal kaevab isaslind maasse kraavi. See meetrise läbimõõduga kraav on pesaks kõikidele ligikaudsetele emastele, iga lind muneb sinna seitse või kaheksa umbes 1 kg kaaluvat muna. Isaslind ja karja valitsev emaslind jaotavad omavahel 42 päeva pikkuse haudeperioodi mured. Pärast koorumist kasvatatakse poegi ühiselt.
Haudumine
muudaEmaslind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 40–80 muna. Munade pikkus on keskmiselt 17–18 cm, laius 14 cm ja kaal 1,4–2 kg.
Oma looduslikus elukeskkonnas haub üks emaslind kuue isendi munadest tibud välja, farmides hautakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada. Linnule on sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jaanalind |