Jaanalind

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Jaanalind (perekond)

---

Jaanalind (Struthio camelus), on linnuliik jaanalinnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast.

Jaanalind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Jaanalinnulised Struthioniformes
Sugukond	Jaanalindlased Struthidae
Perekond	Jaanalind Struthio
Liik	Jaanalind
Binaarne nimetus
Struthio camelus (Linnaeus, 1758)
Jaanalinnu levila

Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise-Aasias.

Kirjeldus

Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39–40 °C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 minutit. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine, aga kui pesa või tibusid on tarvis kaitsta, kasutavad nad oma 200 kilo tugevust jalalööki.

Kehaehitus

Täiskasvanud isaslind võib kasvada peaaegu 3 meetri kõrguseks ning kaaluda 130–150 kg. Jaanalinnu silm on maismaaloomadest suurim kaaludes 60 g. Võrdluseks kaalub nende aju 40 g, mis tähendab, et nende aju on 1/3 silmade kogukaalust.

Jaanalinnutibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20–30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 25 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks on nende kaal umbes 80-100 kg.

Sulestik

Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja valgete tiivaotstega. Emaslinnud on kasvult väiksemad ning nende sulestik on hall, tiibade otsasuled samamoodi valged nagu isastelgi.

Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibu kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laialilöödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalinnud kasutavad tiibu ka enda jahutamiseks (tiibade all sulgi pole), pesemiseks (lükkab liiva sulgede vahele, et putukaid ära ajada) ja kiiresti joostes tasakaalu hoidmiseks.

Toitumine

Jaanalind on peamiselt taimetoitlane süües muru, lehti jms, aga kui kätte saab, neelab ta tervelt alla ka putukaid, sisalikke ja pisinärilisi.

Paaritumine

Täiskasvanud isaslind saavutab suguküpsuse 3–4-aastaselt, emaslind 6 kuud varem.

Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.

Jooksuajal kaevab isaslind maasse kraavi. See meetrise läbimõõduga kraav on pesaks kõikidele ligikaudsetele emastele, iga lind muneb sinna seitse või kaheksa umbes 1 kg kaaluvat muna. Isaslind ja karja valitsev emaslind jaotavad omavahel 42 päeva pikkuse haudeperioodi mured. Pärast koorumist kasvatatakse poegi ühiselt.

Haudumine

Emaslind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 40–80 muna. Munade pikkus on keskmiselt 17–18 cm, laius 14 cm ja kaal 1,4–2 kg.

Jaanalinnu munad

Oma looduslikus elukeskkonnas haub üks emaslind kuue isendi munadest tibud välja, farmides hautakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada. Linnule on sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.