Jaanalind
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Jaanalind (perekond) |
Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) |
Jaanalind (Struthio camelus), on linnuliik jaanalinnnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast.
| Jaanalind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Jaanalinnulised Struthioniformes |
| Sugukond |
Jaanalindlased Struthidae |
| Perekond |
Jaanalind Struthio |
| Liik |
Jaanalind |
| Binaarne nimetus | |
|
Struthio camelus (Linnaeus, 1758) | |
 Jaanalinnu levila | |
Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise-Aasias.
KirjeldusRedigeeri
Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39–40 °C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 minutit. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine.
KehaehitusRedigeeri
Täiskasvanud isaslind võib kasvada peaaegu 3 meetri kõrguseks ning kaaluda 130–150 kg.
Jaanalinnutibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20–30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 25 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks on nende kaal umbes 45 kilogrammini.[viide?]
SulestikRedigeeri
Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja valgete tiivaotstega. Emaslinnud on kasvult väiksemad ning nende sulestik on ühtlaselt hall.
Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibu kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laialilöödud tiivad annavad märku linnu ärritusest.
ToitumineRedigeeri
Jaanalinnu toiduks on juurikad, lehed, putukad, sisalikud ja pisinärilised, kelle ta tervelt alla neelab.
PaaritumineRedigeeri
Täiskasvanud isaslind saavutab suguküpsuse 3–4-aastaselt, emaslind 6 kuud varem.
Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.
Jooksuajal kaevab isaslind maasse kraavi. See meetrise läbimõõduga kraav on pesaks kõikidele emastele, iga lind muneb sinna seitse või kaheksa hiiglasuurt muna. Isaslind ja karja valitsev emaslind jaotavad omavahel 42 päeva pikkuse haudeperioodi mured. Pärast koorumist kasvatatakse poegi ühiselt.
HaudumineRedigeeri
Emaslind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 40–80 muna. Munade pikkus on keskmiselt 17–18 cm, laius 14 cm ja kaal 1,4–2 kg.
Oma looduslikus elukeskkonnas haub üks emaslind kuue isendi munadest tibud välja, farmides hautakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada. Linnule on sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.