Ava peamenüü

Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik

Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik (august 2012)
Kiriku interjöör

Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Muhu vallas Hellamaa külas.

See on üks kahest õigeusu pühakojast Muhu saarel, teine on Muhu-Rinsi kirik.

Sisukord

AjaloostRedigeeri

Muhu saarele jõudis usuvahetusliikumine 1847. aasta kevadel. Kohalik luterlik köster-koolmeister Carl Wilhelm Freundlich (1803–1872) võitles uue usu vastu mitmel moel. Tema vaenulik hoiak ei takistanud oluliselt õigeusu kiiret levikut saarel. 1848. aastaks oli Saaremaal ja Muhumaal salvitud 69,6% talurahvast.[viide?]

Muhu õigeusklikud kuulusid 1847. aastal asutatud Muhu-Rinsi kogudusse. Õigeusku salvitud muhulased jaotati kahe koguduse vahel 1850. aastal, mil asutati Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Hellamaal.[viide?]

ArhitektuuristRedigeeri

Kiriku rajamiseks hakati ehitusmaterjali koguma 1864. aastal. Kirik valmis 1866. aastal ja pühitseti apostlite Peetruse ja Pauluse auks.[1] Arhitekt Apollon Edelsoni tüüpprojekti järgi ehitatud apsiidiga pühakoda on ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud seintega paekivihoone. Kirikul on astmeline kellatorn ja väike haritorn. Riia ja Miitavi piiskop Platon I pühitses Muhu-Hellamaa õigeusu kiriku 29. juunil 1866.

Kirikut kasutab EAÕK Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus.

Kirikust umbes 280 meetrit loodesse jääb Hellamaa kalmistu.

Peapiiskop Hermani mälestustahvelRedigeeri

Kirikus on mälestustahvel Soome Õigeusu Kiriku peapiiskopiks tõusnud Herman Aavale, kes oli pärit Muhu Hellamaa õigeusu koguduse kösterkooliõpetaja Vassili Aava perest.

Vaata kaRedigeeri

Kasutatud kirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil (vaadatud 14.03.2017)

VälislingidRedigeeri