Moskva Tšekaa
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2011) |
Moskva Tšekaa ehk Kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise Moskva erakorraline komisjon (vene keeles Чрезвычайная Комиссия по борьбе с контрреволюцией и спекуляцией при Москвском Совете Рабочих и Красноармейских Депутатов, МЧК) oli Nõukogude Venemaa riikliku julgeoleku tagamiseks ja nõukogude võimu poliitiliste vastaste suhtes Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei teostatud punase terrori elluviimise peamine vahend aastatel 1918–1922.
Lühend | Moskva Tšekaa |
---|---|
Asutatud | 1917 |
Tegevuse lõpetanud | 1922 |
Tüüp | riiklik julgeolek |
Peakorter | Bolšaja Lubjanka ja Kuznetski most nurgamaja Lubjanka väljak, Moskva |
Juhtkond | esimees Feliks Dzeržinski |
Emaorganisatsioon | Moskva Nõukogu |
1918. aastal asus Moskva Tšekaa endise kindlustusseltsi Jakor ruumides Bolšaja Lubjanka ja Kuznetski mosti nurgamajas.
Moskva Tšekaa moodustati Moskvas Moskva Nõukogu Presiidiumi juurde 4. märtsil 1918. Enne Moskva Tšekaa moodustamist tegeles nõukogude ja bolševike võimu kaitsmisega poliitiliste vastaste eest 1917. aasta novembris moodustatud Moskva sõjaväeringkonna staabi juures asuv Sõjalis-poliitiline osakond, Moskva Punakaardi Peastaabi poliitiline osakond, Tsiviilasjade komissariaat ja Erakorraline uurimiskomisjon. 1918. aasta veebruaris moodustati Moskva Nõukogu otsusega Moskva Justiitskomissariaadi juures nende ülesannete täitmiseks eraldi osakond.
1917. aasta detsembris loodud Ülevenemaalise erakorralise komisjoni kolimisega koos teiste Nõukogude Venemaa riigiasutustega 11. märtsil 1918 uude pealinna Moskvasse, liideti seni iseseisev Moskva Tšekaa Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoniga.
1918. aasta oktoobris aga asutati Moskva kubermangu Täitevkomitee poolt Moskva kubermangu Tšekaa ja 12. oktoobril ÜK(b)P Moskva komitee otsusega Moskva (linna) Tšekaa, kuna üleriikliku vastutusalaga Ülevenemaaline erakorraline komisjon ei suutnud tagada riiklike ülesannete kõrval ka Moskva piirkonnas Tšekaa ülesannete täitmist. Taasloodud Moskva Tšekaa asus endisse krahv Fjodor Vassiljevitš Rostoptšinile kuulunud hoonesse Bolšaja Lubjanka 12, Ülevenemaaline Erakorraline komisjon aga kolis 1920. aasta lõpus oma lõplikku asukohta Bolšaja Lubjanka 11 asunud kindlustusseltside Abi ja Venemaa kapitalide ja kasumite kindlustamise seltsi ruumidesse (Lubjanka).
27. jaanuaril 1919 likvideeris Moskva Tšekaa kolleegium 1918. aastal loodud Moskva linnarajoonide Tšekaad ning 5. märtsil 1919 Moskva Nõukogu Presiidiumi otsusega liideti Moskva linna ja Moskva kubermangu Tšekaa.
Moskva Tšekaa juhtkond
muuda- 1918–1919, Feliks Dzeržinski, Vene SNFV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar, Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni ja ka Moskva Tšekaa esimees
- september 1918 – 1919. aasta lõpp, Vassili Mantsev, Moskva Tšekaa ülema asetäitja ja uurimisosakonna ülem[1];
- november 1918 – aprill 1919, Boriss Breslav[2], Moskva Tšekaa ülema asetäitja;
- jaanuar 1919 – november 1920, Jakov Berezin, (ru) Moskva Tšekaa sekretär, ülema 2. asetäitja kohustes;
- juuni 1920 – jaanuar 1921, Stanisław Messing, Moskva Tšekaa ülema asetäitja;
- jaanuar 1921 – november 1921, Stanisław Messing, Moskva Tšekaa ülem;
- november 1921 – märts 1922, Filipp Medved, Moskva Tšekaa ülema asetäitja, Moskva ringkonna transporditšekaa ja Moskva sõjaväeringkonna Eriosakonna ülem;
- Uurimisosakond, ülem Georgi Rapoport[3]
- Kriminaalkuritegude vastu võitlemise osakond, ülem Georgi Rapoport;
- 8. november 1921 – 1923. aasta, Józef Unszlicht, Moskva Tšekaa esimees (1922. aastal nimetati Tšekaa ümber Vene SFNV SARKi juures asuvaks Riiklikuks Poliitvalitsuseks)
Organisatsioon
muuda26. detsembril 1918 Moskva Nõukogu kinnitatud Moskva tšekaa põhikirja kohaselt oli komisjoni juhtorganiks viiest isikust koosnev kolleegium. Komisjoni esimees oli Ülevenemaalise tšekaa esimees Feliks Dzeržinski. Komisjoni koosseisu kuulusid:
- Moskva linnarajoonide erakorraliste komisjonide tegevust juhatav osakond;
- uurimisosakond;
- kontrrevolutsiooni ja ametialaste kuritegudega võitlemise osakond;
- spekulatsiooni vastu võitlemise osakond.
Osakondi juhatasid kolleegiumid, mis koosnesid kolmest isikust, kellest üks oli osakonna juhataja.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Манцев Василий Николаевич (1889 — 14.11.1939), Большая советская энциклопедия
- ↑ Бреслав Борис Абрамович, Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991
- ↑ Рапопорт (Раппопорт) Григорий Яковлевич
Kirjandus
muuda- В.А.Клименко. "Борьба с контрреволюцией в Москве. 1917-1920"., Издательство "Наука", Москва, 1978 год.