Mihhail Bernatski

Mihhail Vladimirovitš Bernatski (Михаил Владимирович Бернацкий; 8. juuli 1876 Kiiev – 16. juuli 1943 Pariis) oli majandusteadlane ja Venemaa keisririigi rahandusminister.

Bernatski sündis Kiievis. Tema isa suri varakult ning Mihhail oli sunnitud juba gümnasistina teenima elatist eratundide andmisega. Ta lõpetas kõigepealt Kiievi Ülikooli õigusteaduskonna ja õppis seejärel poliitökonoomiat, kuulates loenguid ka Berliini Ülikoolis. 1911. aastal kaitstud magistritöö teema oli "Теоретики государственного социализма в Германии и социально-политические воззрения князя Бисмарка".

1904. aastast alates pidas Bernatski loenguid õppeasutustes ja avaldas artikleid legaalsetes marksistlikes väljaannetes, kuid erinevalt paljudest teistest marksistidest oli ta maa riigistamise vastu ning peagi eemaldus ta marksismist sootuks, asudes oma magistritöös kritiseerima sotsialistide vaateid.

Bernatski leidis, et üksikisiku suurima vabaduse võib tagada sotsiaalne kapitalism ning rahvaste sõbraliku kooseksisteerimiseni võib viia üleilmse kullastandardil põhineva raha kasutuselevõtmine. Ta pooldas selliseid sotsiaalseid reforme, mis ei takista erainitsiatiivi.

Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni kuulus Venemaa Radikaaldemokraatliku Partei asutajate hulka ning töötas Ajutise Valitsuse aparaadis, viimased kuud rahandusministrina.

Oktoobrirevolutsiooni käigus vahistati, kuid lasti hiljem vabaks ja sõitis Doni-äärsesse Rostovi, kus ühines valgekaartlastega, töötades nende rahandusministrina 1920. aasta sügiseni, mil valgete väed Krimmist evakueerusid.

Eksiilis jätkas poliitilist tegevust vene emigrantlikes ringkondades ning keskendus teadustööle, töötades Pariisi Ülikooli juures ja avaldades mitu erialast raamatut.

Bernatski on maetud Bagneux' surnuaeda Pariisis oma abikaasa Olga kõrvale.