Metüülmaloonhape
Metüülmaloonhape on dikarboksüülhapete rühma kuuluv keemiline ühend. See koosneb maloonhappe põhistruktuurist ja kannab ka metüülrühma. Metüülmaloonhappe soolasid nimetatakse metüülmalonaatideks.
Ainevahetus
muuda
Metüülmaloonhape on propionaadi metabolismirada kõrvalprodukt.[1] Selle lähteallikad on järgmised, sulgudes on esitatud vastav ligikaudne osa kogu keha propionaadi metabolismist:[2]
- asendamatud aminohapped: metioniin, valiin, treoniin ja isoleutsiin[3] (~ 50%)[2]
- paaritu ahelaga rasvhapped[3] (~ 30%)[2]
- propioonhape bakteriaalsest fermentatsioonist[3] (~ 20%)[2]
- kolesterooli külgahela[3]
- tümiin[4]
Propionaadi derivaat, propionüül-CoA, muudetakse propionüül-CoA karboksülaasi abil D-metüülmalonüül-CoAks ja seejärel metüülmalonüül-CoA epimerase abil L-metüülmalonüül-CoAks.[5] Tsitraaditsüklisse sisenemine toimub L-metüülmalonüül-CoA konverteerimise teel L-metüülmalonüül-CoA mutaasi poolt suktsinüül-CoA-ks, kusjuures kofaktorina on vajalik vitamiin B12 adenosüülkobalamiini kujul.[1] See lagunemisviis propionüül-CoA-st suktsinüül-CoA-ks kujutab endast tsitraaditsükli üht kõige olulisemat anaplerootilist rada.[6] Metüülmaloonhape tekib selle metabolismiraja kõrvalproduktina, kui D-metüülmalonüül-CoA lõhustatakse D-metüülmalonüül-CoA hüdrolaasi poolt metüülmaloonhappeks ja CoA-ks.[1][4] Ensüüm atsüül-CoA-sünteaasi perekonna liige 3 (acyl-CoA synthetase family member 3, ACSF3) vastutab omakorda metüülmaloonhappe ja CoA muundamise eest metüülmaloonüül-CoA-ks.[7]
Intratsellulaarsed esteraasid on võimelised eemaldama metüülmaloonhappelt metüülrühma (-CH3) ja seega tekitama maloonhapet.[8]
Kliiniline tähtsus
muudaB12-vitamiini puudus
muuda
Pikemalt artiklis B12-vitamiini puudus
Suurenenud metüülmaloonhappe tase võib viidata B12-vitamiini puudulikkusele. Test on väga tundlik (B12-vitamiini puudulikkusega patsientidel on peaaegu alati kõrgenenud tase), kuid mitte väga spetsiifiline (ka neil, kellel ei ole B12-vitamiini puudulikkust, võib olla kõrgenenud tase).[9] 90–98%-l B12-vitamiini puudulikkusega patsientidest on metüülmaloonhape kõrgenenud. Spetsiifilisus on väiksem, sest 20–25% üle 70-aastastest patsientidest on metüülmaloonhappe tase kõrgenenud, kuid 25–33% neist ei ole B12 puudulikkus. Seetõttu ei soovitata metüülmaloonhappe taseme testimist rutiinselt eakatel.[10]
Ainevahetushaigused
muudaLiigne on seotud metüülmaloonhappeemiatega.
Kui kõrgenenud metüülmaloonhappe tasemega kaasneb ka kõrgenenud maloonhappe tase, võib see viidata kombineeritud maloon- ja metüülmaloonhappeuuriale (combined malonic and methylmalonic aciduria, CMAMMA). Arvutades vereplasmas maloonhappe ja metüülmaloonhappe suhet, saab CMAMMA-d eristada klassilisest metüülmaloonhappeseemiast.[11]
Vähk
muudaLisaks sellele on 2020. aasta uurimus seostanud metüülmaloonhappe kogunemist veres vanusega kasvajate progresseerumisega.[12]
Bakteriaalne ülekasvamine peensooles
muudaBakteriaalne ülekasvamine peensooles võib samuti põhjustada metüülmaloonhappe taseme tõusu, kuna bakterid konkureerivad B12-vitamiini imendumisprotsessis.[13][14] See kehtib nii toidust kui ka suukaudselt manustatava B12-vitamiini puhul ning seda saab vältida B12-vitamiini süstimisega. Samuti on lühikese soole sündroomiga patsientide juhtumiuuringute põhjal oletatud, et soolestiku bakterite ülekasvamine põhjustab propioonhappe, mis on metüülmaloonhappe eelkäija, suurenenud tootmist.[15] On näidatud, et nendel juhtudel pöördus metüülmaloonhappe tase metronidasooli manustamisel tagasi normaalseks.[15][16]
Mõõtmine
muudaMetüülmaloonhappe kontsentratsiooni veres mõõdetakse gaasikromatograafilise massispektromeetria või vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS) abil ja metüülmaloonhappe eeldatavad väärtused tervetel inimestel jäävad vahemikku 73–271 nmol/l.[17][18]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tejero, Joanne; Lazure, Felicia; Gomes, Ana P. (märts 2024). "Methylmalonic acid in aging and disease". Trends in Endocrinology & Metabolism. 35 (3): 188–200. DOI:10.1016/j.tem.2023.11.001. ISSN 1043-2760. PMC 10939937. PMID 38030482.
{{cite journal}}: kontrolli parameetri|pmc=väärtust (juhend) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Chandler, R.J.; Venditti, C.P. (september 2005). "Genetic and genomic systems to study methylmalonic acidemia". Molecular Genetics and Metabolism (inglise). 86 (1–2): 34–43. DOI:10.1016/j.ymgme.2005.07.020. PMC 2657357. PMID 16182581.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Proposed guidelines for the diagnosis and management of methylmalonic and propionic acidemia". Orphanet Journal of Rare Diseases. 9 (1): 130. September 2014. DOI:10.1186/s13023-014-0130-8. PMC 4180313. PMID 25205257.
{{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit|displayauthors=, kasuta parameetrit (|display-authors=) (juhend) - ↑ 4,0 4,1 Kovachy, Robin J.; Stabler, Sally P.; Allen, Robert H. (1988), "[49] d-methylmalonyl-CoA hydrolase", Methods in Enzymology (inglise), Elsevier, kd 166, lk 393–400, DOI:10.1016/s0076-6879(88)66051-4, ISBN 978-0-12-182067-1
- ↑ Diogo, Rui; Rua, Inês B; Ferreira, Sara; Nogueira, Célia; Pereira, Cristina; Rosmaninho-Salgado, Joana; Diogo, Luísa (31. oktoober 2023). "Methylmalonyl Coenzyme A (CoA) Epimerase Deficiency, an Ultra-Rare Cause of Isolated Methylmalonic Aciduria With Predominant Neurological Features". Cureus (inglise). 15 (10). DOI:10.7759/cureus.48017. ISSN 2168-8184. PMC 10687495. PMID 38034150.
- ↑ Collado, M. Sol; Armstrong, Allison J.; Olson, Matthew; Hoang, Stephen A.; Day, Nathan; Summar, Marshall; Chapman, Kimberly A.; Reardon, John; Figler, Robert A. (juuli 2020). "Biochemical and anaplerotic applications of in vitro models of propionic acidemia and methylmalonic acidemia using patient-derived primary hepatocytes". Molecular Genetics and Metabolism (inglise). 130 (3): 183–196. DOI:10.1016/j.ymgme.2020.05.003. PMC 7337260. PMID 32451238.
- ↑ "ACSF3 gene". Medlineplus. Vaadatud 15. aprillil 2024.
- ↑ "Methylmalonate toxicity in primary neuronal cultures". Neuroscience. 86 (1): 279–290. September 1998. DOI:10.1016/S0306-4522(97)00594-0. PMID 9692761.
- ↑ "Sensitivity and Specificity". Emory University School of Medicine. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2012.
- ↑ "B12 Deficiency and Dizziness". www.dizziness-and-balance.com.
- ↑ "A New Approach for Fast Metabolic Diagnostics in CMAMMA". JIMD Reports. Berlin, Heidelberg: Springer Berlin Heidelberg. 30: 15–22. 2016. DOI:10.1007/8904_2016_531. ISBN 978-3-662-53680-3. PMC 5110436. PMID 26915364.
{{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit|displayauthors=, kasuta parameetrit (|display-authors=) (juhend) - ↑ "Age-induced accumulation of methylmalonic acid promotes tumour progression". Nature. 585 (7824): 283–287. September 2020. DOI:10.1038/s41586-020-2630-0. PMC 7785256. PMID 32814897.
{{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit|displayauthors=, kasuta parameetrit (|display-authors=) (juhend) - ↑ Dukowicz, Andrew C.; Lacy, Brian E.; Levine, Gary M. (veebruar 2007). "Small Intestinal Bacterial Overgrowth". Gastroenterology & Hepatology. 3 (2): 112–122. ISSN 1554-7914. PMC 3099351. PMID 21960820.
- ↑ "Competition between bacteria and intrinsic factor for vitamin B 12 : implications for vitamin B 12 malabsorption in intestinal bacterial overgrowth". Gastroenterology. 62 (2): 255–260. Veebruar 1972. DOI:10.1016/s0016-5085(72)80177-x. PMID 4629318.
- ↑ 15,0 15,1 "Vitamin B12 status, methylmalonic acidemia, and bacterial overgrowth in short bowel syndrome". Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition. 48 (4): 495–497. Aprill 2009. DOI:10.1097/MPG.0b013e31817f9e5b. PMID 19322060.
- ↑ "Is Serum Methylmalonic Acid a Reliable Biomarker of Vitamin B12 Status in Children with Short Bowel Syndrome: A Case Series". The Journal of Pediatrics. 192: 259–261. Jaanuar 2018. DOI:10.1016/j.jpeds.2017.09.024. PMC 6029886. PMID 29129351.
- ↑ Isber, Sonia (2006). "The role of poor nutritional status and hyperhomocysteinemia in complicated pregnancy in Syria" (inglise). Universität Des Saarlandes, Universität Des Saarlandes. DOI:10.22028/D291-20838.
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ "Methylmalonic Acid, Serum or Plasma (Vitamin B12 Status)". ltd.aruplab.com.