Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. See on keemiliselt individuaalne aine.
Keemilist ühendit iseloomustavad omadused:
- keemiline ühend on homogeenne;
- keemilise ühendi molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu ja väljendatav täisarvudes, nii et igal ühendil on kindel koostise stöhhiomeetria;
- molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, nii et aatomite ruumiline asetus ja molekuli struktuur on üheselt määratletud; keemilisele ühendile vastab talle omane keemiline valem;
- keemilise ühendi koostises olevaid elemente saab lahutada vaid keemiliste reaktsioonide käigus; kõik ühendid lagunevad kuumutamisel, kuid enamasti mitte koostiselementideks;
- keemilise ühendi keemilised ja füüsikalised omadused erinevad tema koostises olevate elementide omadustest;
- enamik keemilisi ühendeid võib esineda tahkes, vedelas või gaasifaasis;
- keemilised ühendid jagatakse kahte põhiklassi: anorgaanilised ja orgaanilised ühendid.
Keemilisteks ühenditeks ei loeta lihtaineid (nt O2, S8), ainete segusid (nt õhk, bensiin), sulameid (nt pronks) ega muutuva koostisega „mittestöhhiomeetrilisi” materjale (nt maakoore kristalsed kivimid ja mineraalid).
IUPAC on välja töötanud keemiliste ühendite süstemaatilise nomenklatuuri. Lisaks sellele indekseerib Chemical Abstracts Service keemilisi ühendeid, nii et igal ühendil on kindel nn CAS-i registreerimisnumber (CAS registry number).