Meeme (laev)

laev

Meeme oli Eesti Merejõudude abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler. Hukkus pärast Vabadussõda meremiini plahvatuse tagajärjel. On ainus sõjalisel ülesande täitmisel hukkunud Eesti sõjalaev.

Meeme 1920-ndate algul.

AjaluguRedigeeri

Teenistus LätisRedigeeri

Laev, algse nimega "O", ehitati 1911. aastal Göteborgis Riia linnavalitsuse tellimusel reisilaevana.

Aprillis 1919 läks laev Läti punaväelaste kätte, kes kasutasid seda sõjalaevana. 22. mail 1919 vallutas Landeswehr Riia ja laev läks nende valdusse. Relvastus oli sel ajal 2 kahurit.

Eesti mereväesRedigeeri

Landeswehri sõja lõpus sai Eesti merevägi laeva Väina jõesuudmes koos veel kolme väiksema laevaga sõjasaagiks. Osa laevu jäeti samas lätlastele, kuid O võeti alates 5. juulist 1919 Eesti mereväe koosseisu ja sai uueks nimeks Meeme.

Osales Vabadussõja edasistes merevõitlustes abilaevana. 7. novembril 1919 toimus Meemel Koporje lahes vöörpiigis plahvatus, mille tagajärjel vööriosa sai kahjustusi. Laev sõitis Tallinna remonti.

Rahuajal kasutati algul suurtükilaevana. Relvastus oli alates 1922. aastast 1 x 75 mm kahur. 1923. aastal kohaldati Meeme miinitraaleriks. 3. juulil 1924 sai traalipadruni plahvatuse tagajärjel surma laeva pootsman Roman Krimming.

HukkumineRedigeeri

14. novembril 1924 teostas laev koos Mardusega miinide traalimist Naissaarest loodes asunud endisel miiniväljal. Traalilisel jäi arvatavasti üks miin traali külge kinni. Traali väljavõtmisel (mis ei tahtnud sujuda), toimus laeva ahtri all traali ilmselt kinnijäänud miini plahvatus, milles laeva ahter sai raskelt vigastada. Komendor Johannes Karus jäi plahvatuses kadunuks, ülejäänud (kellest mitu sai vigastada) päästeti samas olnud teiste laevade poolt. Üks päästetuist – komandöri abi nooremleitnant Karl Haberman – suri hiljem haiglas.

Meemet üritati seejärel Naissaare juurde madalikule pukseerida, kuid ta uppus saarest umbes kahe miili kaugusel.

VrakkRedigeeri

Meeme vrakk avastati 29. juulil 2000 Eesti Meremuuseumi ja OÜ Tuukritööde poolt 44 m sügavuselt. Laeva kell tõsteti üles ja anti laeva omanikule (Eesti Mereväele) tagasi.

Alates 2007. aastast on vrakk Eesti kultuurimälestis (arheoloogiamälestis, veealune mälestis).[1]

Laeva andmedRedigeeri

  • Veeväljasurve - 150 t
  • Pikkus - 27,5 m
  • Laius - 6,4 m
  • Süvis - 2,1 m
  • Jõuseade - aurumasin 220 hj
  • Kiirus - 10 sõlme
  • Meeskond - 22
  • Relvastus - 1 x 75 mm kahur (alates 1922), miinitraalimisvarustus (alates 1923)

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri