Matsalu mõis

Matsalu mõis (saksa keeles Matzal) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas. Praegu jääb kunagine mõisasüda Lääneranna valla territooriumile. Varasem linnusmõis asetseb kunagisel Matsalu (Einwiek) lahe saarel, praeguse rannikumadaliku künkal.

Matsalu mõisa peahoone (2010)

Ajalugu

Mõisana on Matsalu olnud olemas ilmselt juba 1447. aastal. Dokumentaalselt on Matsalu mõisat esmamainitud 1560. aastal, mil see oli Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu stifti Läänemaa Pärnu komtuurkonna majandusmõis. Liivi sõja järel, 1573. aastal läänistati mõis Koluvere lahingus Rootsi vägesid juhtinud Claes Åkesson Tottile. Rootsi ajal 17. sajandil oli mõis pikka aega Derfeldenite omanduses. Põhjasõja järel kuulus Matsalu mõis Mandelstjernadele, kelle ajal ehitati esinduslikult välja mõisasüda. 1790. aastatel panditi mõis Stackelbergidele, kelle käest läks see 1802. aastal Nasackinitele. 1821. aastast kuulus mõis Uexküllidele ja 1859. aastast taas Stackelbergidele. 1869. aastal omandasid Matsalu mõisa Hoyningen-Huened, kelle kätte jäi see 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimased omanikud enne võõrandamist olid Nikolai von Hoyningen-Huene pärijad.

Matsalu mõisa interjöör, peamine fuajee ja suur trepp koos omaniku vennaga 2019

Mõisakompleks

Kunagine mõisa härrastemaja on pikk ühekorruseline baroksete mõjudega varaklassitsistlikus stiilis ristkülikukujuline kiviehitis, mis asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades. Pika hoone moodustavad keskosa ja kaks tiibehitist, mis kõik on kaetud omaette poolkelpkatusega. Algselt oli tegu kolme eraldi hoonega, mis 1867. aasta ümberehitustööde käigus ühendati. Peahoone keskosa all on lihtsad suurte kaarvõlvidega keldrid. Härrastemaja rajati 18. sajandi teisel poolel, kuid mõned osad võivad olla ka vanemad. Nõukogude ajal plaaniti mõisasüdant kasutada Matsalu looduskaitseala keskusena, kuid valituks osutus kunagise Penijõe mõisa peahoone.

Matsalu mõisa peahoone vastas, sellest kirde pool paikneb suur ja ebakorrapärane tiik koos saarega. Linnusmõisa ristkülikukujulise krundi kagu- ja edelakülge piiravad suured sirged kraavid.

Enamik kõrvalhooneid paiknes peahoonest ida ja kirde pool. Säilinud kõrvalhooned on osalt ümber ehitatud ja osalt varemetes.

Mõisasüdamesse viis umbes kilomeetripikkune allee, mis on säilinud tänapäevani.

Omanik Ridderstedt (vasakul) oma viimasel visiidil Matsalusse 2019. aastal.

Kuni 2020. aastani kuulus mõisahoone Rootsi-Ameerika CJ Stefan Ridderstedtile (1945–2020) ja tema ettevõttele, kes omandas mõisahoone 1997. aastal ja hakkas seda korrastama, kuid tööd on jäänud väidetavalt maade erastamise takerdumise tõttu seisma ja hoone laguneb. Siiski on hoonel peal korralik katus. Peahoone kirdekülje keldrisse on sisse seatud keskküttekatlad ja lõunanurga keldris on uus elektrikilp. Muud ruumid on suletud.

Mõisahoonega seotud teenindushooned ja maa on müügis alates 2020. aastast.

Vaata ka

• Matsalu mõisa park

Välislingid

• Matsalu mõis. Inventariseerimine. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
• Matsalu mõis Mõisaportaalis