Ava peamenüü

Pideva keskkonna mehaanikas kirjeldab materiaalne tuletis[1] mõnest keskkonna osakese füüsilisest suurusest (näiteks soojus, impulss) aja järgi võetud tuletist, kui antud osakesele mõjub aja- ja ruumimuutujast sõltuvad vastava füüsilise suuruse voolukiiruse muutused. Materiaalne tuletis aitab siduda pideva keskkonna mehaanika Euleri ja Lagrange'i formuleeringuid.[2]

Pideva keskkonna mehaanikas on dünaamiliste protsesside kirjeldamise puhul vaja leida materiaalsete punktidega seotud füüsikaliste suuruste (skalaaride, vektorite ja tensorite) muutumise kiirust, s.t tuleb leida tuletisi aja järgi skalaaridest, vektoritest ja tensoritest (mis on funktsioonid kas materiaalsetest või ruumilistest koordinaatidest) mingis fikseeritud materiaalses punktis. Siinjuures tuleb arvesse võtta nii muutus, mis on seotud fikseeritud ruumipunktiga (lokaalne muutus) kui materiaalse punkti liikumisest põhjustatud muutus (konvektiivne muutus).[3]

DefinitsioonRedigeeri

Materiaalset tuletist kiirusest tähistatakse   ning see on defineeritud kui lokaalse ja konvektiivse kiirenduse summa

 

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Batchelor, G.K. (1967). An Introduction to Fluid Dynamics. Cambridge University Press. pp. 72–73. ISBN 0-521-66396-2. 
  2. Trenberth, K. E. (1993). Climate System Modeling. Cambridge University Press. p. 99. ISBN 0-521-43231-6. 
  3. Andrus Salupere. "Pideva keskkonna mehaanika". 2016. Vaadatud 2019 juuni.