Mart Saarma

Eesti molekulaarbioloog

Mart Saarma (sündinud 29. juuni 1949 Tartus) on eesti molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).[1]

Haridus muuda

Ta lõpetas 1967. aastal Tartu 5. Keskkooli keemiakallakuga klassi ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemikuna. 1975. aastal[1] kaitses ta Artur Linnu ja Richard Villemsi juhendamisel bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Исследование структуры и функции поверхности 80-S рибосом", milles käsitles loomarakkude valgusünteesi organelli – ribosoomi RNA struktuuri.[2] 1987. aastal kaitses ta NSVL TA Molekulaarbioloogia Instituudis bioloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Низкомолекулярные рРНК и их белковые комплексы эукариотической рибoсомы" (loomsete ribosoomide RNA-valgu interaktsioonidest).[1] 1988. aastal sai professorikutse.

Mart Saarma on täiendanud end 1969. aastal Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudis, 1971. aastal Moskva Molekulaarbioloogia Instituudis ja 1982. aastal Friedrich Miescheri Instituudis Baselis.

Töökäik muuda

1971–1972 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis biokeemia labori abi- ja nooremteadur, 1974–1977 molekulaarbioloogia labori nooremteadur, 1977–1980 Füüsika Instituudi ja 1980–1990 Eesti Teaduste Akadeemia Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika labori juhataja, 1990–2005 juhtivteadur, 1986–1990 ka (kohakaaslusega) Tartu Riikliku Ülikooli / Tartu Ülikooli geneetika ja tsütoloogia osakonna professor.[1]

1990. aastal valiti ta Helsingi Ülikooli vastloodud biotehnoloogia instituudi direktoriks ja professoriks. 1990–1996 oli ta ka Tartu Ülikooli raku- ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor.[3]

Tallinna Tehnikaülikoolis töötas Mart Saarma aastatel 1997–2015: geenitehnoloogia keskuse molekulaardiagnostika professor 1997–2002; geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika erakorraline professor 2002–2011; matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika külalisprofessoriks 2011–2015.[1]

Aastatel 2008–2009 juhatas Mart Saarma Soome Biokeskust.[3] Alates 2010 on ta Soome Akadeemia professor ning alates 2019 Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor.[4]

1971–1972 oli ta NSVL TA Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudi, 1974–1976 Moskvas Molekulaarbioloogia Instituudi, 1982 Baselis Friedrich Miescheri Instituudi, 1984 Soomes Valtion Teknillinen Tutkimuskeskuse biotehnoloogia labori külalisteadur.[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Mart Saarma 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda.

Teadustöö muuda

Mart Saarma peamised uurimisvaldkonnad on olnud ribosoomi madalmolekulaarsed ribonukleiinhapped ja nende valkkompleksid, taimede viirused ja viirusresistentsus (viiruste ja taimede vastastikuse mõju molekulaarsed mehhanismid), närvisüsteemi areng ja närvirakkude surma mehhanismid ning närvikasvufaktorite kasutamise võimalused neurodegeneratiivsete haiguste raviks.[1]

Koos kaastöötajatega avastas ta 2007. aastal uue närvirakkude kasvufaktori CDNF.[5]

Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne töö muuda

Aastatel 1988–2002 oli Saarma ajakirjade Molecules and Cells, Molecular Biology, International Journal of Purine and Pyrimidine Research, International Journal of Developmental Neuroscience ja Journal of General Virology ning (aastast 2002) Annales of Neurology toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud paljude kodu- ja välismaiste teadusseltside ja -organisatsioonide liige, sh Eesti Biokeskuse juhatuse liige (1986–1997), Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu nõukogu (aastast 2000), Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (2001–2021), Euroopa Bioloogilise Keemia Seltside Föderatsiooni juhatuse liige (1985–1990), Helsingi Biokeskuse juhatuse aseesimees (1994–2006), Heidelbergi ülikooli Neurobioloogia Keskuse nõukogu esimees (aastast 2002), Göttingeni ülikooli Neuroteaduste Keskuse rahvusvahelise nõukogu liige (aastast 2002) jm.[1]

Mart Saarma on Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige.[6]

Publikatsioone muuda

Saarma on avaldanud üle 200 teadustrükise, tal on u 30 patenti ja patenditaotlust.[1]

  • Dependence of kidney morphogenesis on the expression of nerve growth factor receptor (kaasautor). // Sci. 254 (1991) 5031
  • Brain-derived neurotrophic factor and neurotrophin 3 in the peripheral target fields of developing inner ear ganglia (kaasautor). // Proc. Natl. Acad. Sci., USA 89 (1992) 20
  • Neurotrophins and their receptors in rat peripheral trigeminal system during maxillary nerve growth (kaasautor). // J. Cell. Biol. 122 (1993) 5
  • Functional receptor for GDNF encoded by the c-ret proto-oncogene (kaasautor). // Nature 381 (1996) 6585
  • A K+/Cl- co-transporter KCC2 renders GABA hyperpolarizing during neuronal maturation (kaasautor). // Nature 397 (1999) 6716
  • Retarded growth and deficits in the enteric and parasympathetic nervous system in mice lacking GFRa2, a functional neurturin receptor (kaasautor). // Neuron 22 (1999) 2
  • Regulation of cell fate decision of undifferentiated spermatogonia by GDNF (kaasautor). // Sci. 287 (2000)
  • GDNF family neurotrophic factors: receptor mechanisms, biological functions and therapeutic utility (kaasautor M. S. Airaksinen). // Nature Rev. Neurosci. 3 (2002) 5
  • BDNF-induced TrkB activation down-regulates the K+–Cl- cotransporter KCC2 and impairs neuronal Cl- extrusion (kaasautor). // J. Cell Biol. 159 (2002) 5
  • The structure of GFRЯ1 domain 3 reveals a novel fold and new insights into GDNF binding and RET activation (kaasautor). // EMBO J. 23 (2004) 7
  • Mart Saarma ja Eero Castrén, Lahkus närvikasvufaktori avastaja Rita Levi-Montalcini, Sirp nr 2, 11. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 17. mai 2019)

Tunnustus muuda

* 1999 Teda on autasustatud Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi orden[küsitav]

2010. aastal sai instituudi direktori Mart Saarma juhitud töörühm Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudis Hollywoodi filminäitlejalt Michael J. Foxilt Parkinsoni tõve uue ravimi väljatöötamiseks 400 000 euro suuruse annetuse.[8]

Isiklikku muuda

Mart Saarma vanemad olid Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna professorid Valve Erika Saarma ja Jüri Saarma. Ta on Märt Saarma onupoeg ja Helle Simmi õepoeg.[1]

Noorpõlves on Mart Saarma aktiivselt tegelenud korvpalliga, mängides aastaid Eesti koolinoorte meeskonnas. Hiljem on tema tegemistele vaheldust pakkunud tennisemäng, teatrikülastused ning ilukirjandus.[3]

Viited muuda

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. 2,0 2,1 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 114-115.
  3. 3,0 3,1 3,2 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52) 2019. Tallinn, 2020, lk 104.
  4. Mart Saarma. Tartu Ülikooli audoktorid. Tartu Ülikooli veebisait.
  5. Mark Saarma, Ajud – Eesti tähtsaim loodusvara, Tartu, 27. augustil, 2013 aastal, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014)
  6. https://taltech.ee/noukogu#p28584
  7. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
  8. Eestlase juhitud töörühm sai kuulsalt näitlejalt suure annetuse, Eesti Ekspress, 8. oktoober 2010

Kirjandus muuda

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu, 1987. 1. köide, lk 125; 2. köide, lk 157
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 114–115
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 450
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982. 3. köide, lk 258, 260
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, lk 371–372
  • Molekulaarbioloog Mart Saarma. – Horisont, 1999 2, lk 22–23
  • Postimees, 16. veebruar 2009
  • Margus Maidla. Akadeemik Mart Saarma huvitub närvirakkude elust ja toimimisest. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 271-279.

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.