Artur Lind
Artur Lind (6. aprill 1927 – 30. november 1989) oli eesti molekulaarbioloog ja akadeemik ning Eesti molekulaarbioloogia rajaja.[1]
| Artur Lind | |
|---|---|
| Sündinud |
6. aprill 1927  Vändra |
| Surnud |
30. november 1989 (vanus 62) |
| Matmispaik |
Vana-Jaani kalmistu |
| Alma mater | |
| Amet |
Bioloog |
Ta oli ülikooli lõpetanud kirurgina. Kuna tal tekkis aga tugev allergia valuvaigistina kasutatud novokaiini vastu, siis ei saanud ta selles ametis töötada ja suunati biokeemia juurde.[2]
Kuna tuumapommide arendusega seotu ei olnud enam rangelt salastatud, sai võimalikuks radioaktiivsete materjalide kasutamine teadustöös ning Artur Lind hakkaks seda rakendama meditsiinilises biokeemias. Talle eraldati ruumid Tartu Ülikooli vanas keemiahoones. Ainevahetuse biokeemia juurest jõudis ta peagi nukleiinhapete uurimise juurde ning avastas 5S ribosomaalse RNA.[2]
Kui 1960ndatel ja 1970ndatel uuriti Linnu laboratooriumis RNA-d ja ribosoomi valke, siis 1980ndatel asuti keskenduma DNA-le.[2]
Artur Linnu käe all töötasid näiteks Richard Villems, Mart Saarma, Mart Ustav, Merike Kelve, Andres Metspalu, Ene Metspalu, Toivo Maimets, Jaanus Remme, Tago Sarapuu, Juhan Sedman, Larissa Uusküla jt.[2]
Artur Lind on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.[3]
TunnustusRedigeeri
- 1980 – Eesti NSV riiklik preemia
Aastal 2000 asutati Artur Linnu nimeline geenitehnoloogia stipendium.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Artur Lindi maja, Sepapaja 6". Ülemiste City. Arhiiviversioon, arhiveeritud 2016-10-19.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Margus Maidla: "Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia" Sirp, 14. oktoober 2016
- ↑ Artur Lind'i (1927 - 1989) haud Tartu
VälislingidRedigeeri
- "Akadeemikud: Artur Lind" elulugu, 7. oktoober 1988 - ERR Arhiiv