Ava peamenüü

Märt Saarma (21. detsember 1935 Tallinn15. märts 2019) oli eesti psühhiaater.[1]

EluluguRedigeeri

Märt Saarma oli ohvitseri poeg, Jüri Saarma vennapoeg ja Mart Saarma onupoeg.

Lõpetas 1954 Tallinna 20. Keskkooli, 1960 TRÜ arstiteaduskonna, 1964–67 TRÜ aspirant, meditsiinikandidaat (1967, TRÜ), väitekiri "Клинико-физиологическое действие аминазина, трифлуоперазина и галоперидола при хронической шизофрении", meditsiinidoktor (1977, TRÜ), väitekiri "Клинико-нейрофизиологический анализ депрессивных состояний и их лечения".

Täiendas end Moskvas, 1976 Prahas Karli Ülikoolis. Oli 1960–1964 Vabariikliku Tarvastu Psühhoneuroloogiahaigla psühhiaater, 1967–1975 TRÜ psühhofarmakoloogia labori vanemteadur, 1975–1983 psühhiaatria kateedri dotsent, 1983–1985 professori kohusetäitja, 1985–1992 professor.

Saarma oli 1992–1998 TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku erakorraline professor, aastast 1998 emeriitprofessor, ühtlasi Ahtme haigla psühhiaatriakonsultant.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud neurootiliste seisundite, depressiooni ja skisofreenia neurofüsioloogiat ja ravi, täpsustanud klassikaliste ravimeetodite ja psühhofarmakonide kliinilise toime iseärasusi ning nende diferentseeritud kasutamist. Eesti Psühhiaatrite Seltsi liige (aastast 1963). Nõukogude Eesti preemia (1975, kollektiivis). Üle 140 teadustrükise, õppevahendeid.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Клинико-экспериментальные наблюдения о деиствии однократных доз аминазина у больных хронической шизофренией. // Вопр. клин. неврол. психиатр. 3. Tartu, 1963
  • Kõrgema närvitegevuse uurimise andmed depressiivsete seisundite ravi näidustusena (kaasautor). // NET (1970) 1
  • Conditioning studies on ammonium chloride therapy in depressive states (kaasautor J. Saarma). // Activitas Nervosa Superior 13 (1971) 2
  • Kliiniline psühhofarmakoloogia (kaasautor). Tallinn, 1981
  • Psüühika osa haiguste kujunemises ja ravis. Tartu, 1986
  • Редуцированный вариант судорожной терапии хлористым аммонием больных невротической депрессией (kaasautor J. Saarma). // Ж. невропат. психиатр. 90 (1990);5.

KirjandusRedigeeri

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 164
  • EE 14, 450
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 125
  • II, 157
  • Maaroos, I. Uusi arstiteaduse doktoreid. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1977) 6, 448–449
  • Märt Saarma. (1982) 6, 461
  • Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997, 983–984
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 270
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 44, 90, 91, 172, 173, 343, 347, 352, 353, 357, 359.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.