Vikipeedia

Margit Peterson

Margit Peterson (sündinud 28. augustil 1971) on eesti proosakirjanik ja luuletaja.

Elulugu muuda

Margit Peterson on sündinud Pärnumaal Veltsa külas[1]. Ta on kasvanud Häädemeeste vallas Penu külas, kus ta oli seitsmelapselise pere kõige noorem tütar. Suur osa lapsepõlvest kulges Oidremal. Ta on lõpetanud Koonga 8-klassilise kooli[viide?], keskkoolis[viide?], meditsiinikoolis[viide?] õppinud Tartus ja Tallinna Intuitiivteaduste koolis[viide?].

Hiljem on ta elanud Pärnumaal Põlendmaal, Orajõel, Kablis, Penus, Oidremal, Lõpel, Suigus, Lavassaare ja Pärnu linnas. Mõnda aega töötas Lõpe lasteaias.[viide?]

Kuni 28. eluaastani kirjutas ta luulet sahtlisse, kuni osales 1999. aastal luulekonkursil Luulekevad, kus jõudis kolme finalisti hulka. Hiljem on ta osalenud veel mitmel Eesti luuleliidu konkursil.[2] 2015. aastal oli Luulelahingu finalist koos Merle Jäägeriga[3].

Esimene luuleraamat ilmus 2011. aastal, enne seda oli tema luuletusi ilmunud Pärnu Postimehes[4][5]. Tema esikromaanist "Segavereline" (2014) on tehtud ka kordustrükk.[6]

Tema luuletusi on avaldatud veel kokku 34 ühiskogumikus[viide?] ja ajakirjas Looming[viide?].

Margit Peterson on aastaid[viide?] korraldanud Poetry Slami Pärnu eelvooru[viide?] ja osalenud selle žüriis[viide?]. On kuulunud Eesti Luuleliitu ja üks Pärnu luuleklubi Luuletaevalaterna asutajaliikmeist[viide?]. Ta on žüriis olnud J. Liivi luulekonkurssidel[viide?] ning korraldanud üle-eestilise luulekonkursi "Ajusoe luule"[viide?].

On Pärnu punkluule kogumiku "Sõnaga näkku" idee autor[viide?] ja üks koostajaist[viide?]. Ta on koostanud ka ühiskogumikud "Pärnu kirjarahva antoloogia 3" ja "Pärnu kirjarahva antoloogia 4".

Ta on teinud ajakirjanduslikku kaastööd ajalehele Nelli Teataja ning ajakirjadele Müstilised Lood, Saatus & Saladused ja Lemmik. Mõnda aega oli ka ajakirja Vaimupuu kaasautor.

Facebookis lõi ta 2009. aastal lehe "Ahjusoe luule", kus võivad peale ta enda uut luulet tutvustada teisedki.[7]

Ta on olnud seitse hooaega Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja.[viide?]

Looming muuda

Margit Petersoni sulest on 2022. aasta seisuga ilmunud mitu 30 ilukirjandusteost, neist 13 luulekogu.

Ta on koostanud näiteks olümpiavõitja Erika Salumäe lasteraamatud "Triinu lood" (2018) ja "Triinu lood 2" (2018).

Tema värsse on viisistanud näiteks Tajo Kadajas[viide?], Meelis Sarv[viide?], Alari Janson[viide?], Eero Talisainen[viide?], Marco Tasane[viide?], Ivo Orav (Belka)[viide?], Kristel Mägedi[viide?], Kersti Astel (Lillevaaas)[viide?] jt[viide?]. Tal on ilmunud üle 50 laulu.[viide?]

Luuleraamatud muuda

  • “Õitsvate pärnade alleel” (2011, kirjastus Hea Tegu)
  • “Avali aegadesse” (2012, Hea Tegu)
  • “Veerekese pääl” (2013, Hea Tegu)
  • “Külalood ehk Vaaderpass” (2014, Jumalikud Ilmutused)
  • “Ööde tütar” (2015, Hea Tegu)
  • “Vana-Rääma uulitsal” (2017, Hea Tegu)
  • "Reisikirjad" (2017, Paljasjalg)
  • "Värsid, mille leiutas aeg" (2018, Hea Tegu)
  • „Ärgake“ (2020, Hea Tegu)
  • "Luuletaja“ (2020, Hea Tegu)
  • "Näed kollendamas kuldset viljavälja" (2021, Hea Tegu)
  • "Kahe Eesti vahel“ (2021, Hea Tegu)
  • "50 aastat hiljem" (2021, Hea Tegu)

Romaanid muuda

  • “Segavereline” (2014, Hea Tegu)
  • “Rist teel” (2015, Fantaasia)
  • “Westoffhauseni häärberi saladus” (2017, Heli Kirjastus OÜ)
  • "Trevori juhtum" Elu pärast elu 1. osa (2018, Heli Kirjastus OÜ)
  • "Maris kolib Portosse" Elu pärast elu 2. osa (2018, Heli Kirjastus OÜ)
  • "Tagasi koju" Elu pärast elu 3. osa (2018, Heli Kirjastus OÜ)
  • "Üksinda maailmas" (2019, Hea Tegu)
  • "Vihmatüdruk" (2019, Heli Kirjastus OÜ)

Novelli- ja lühijutukogud muuda

  • “Virtuaalmees” (2015, Kentaur)
  • "Röntgennägemisega mees” (2017, Kentaur)
  • „Mustade silmadega mees“ (2020, Hea Tegu)
  • „Roheliste silmadega mees“ (2021, Hea Tegu)

Lasteraamatud muuda

  • “Petu” (2016, Hea Tegu)
  • "Petu läheb kooli" (2018, Hea Tegu)
  • „Mia lood“ (2019, Hea Tegu)
  • „Lätsule“ (2019, Hea Tegu)

Elulooraamat muuda

  • „Meenutusi lapsepõlvest. Linda Kaas.“ (2021, Hea Tegu)

Harrastused muuda

Tema huvialad on kirjutamine, lugemine, käsitöö, joonistamine, feng shui, šamanism, reiki, bioenergeetika, jne. Tema vaimsed õpetajad on olnud guru Gunnar Aarma, nõid Riho Ammer, šamaan Tiit Teras, reikimeistrid Tõnu Aru ja Heli-Mall Kingi, pendlimees Veeliks Jalakas, feng shui õpetaja Rein Weber jne.

Ta peab blogi [8] ja tegeleb tervisespordiga[viide?], kogub kirjanike pühendusi ja autogramme.[9]

Isiklikku muuda

10 aastat kestnud kooselust Jüri Paavlega (20.01.1969) on tal pojad Germo (s 1992) ja Geio Paavle (s 1994).

Viited muuda

  1. ↑ Kann, Tõnu (23. september 2017). "Margit Peterson: Kirjanik on tuvi mõne saatuse ja lugeja vahel". Pärnu Postimees. Vaadatud 12.11.2021.
  2. ↑ Joon, Silja (18.01.2012). [Pärnu Postimees "Teekond algajast värsisepast debüütkoguni"]. Pärnu Postimees. Vaadatud 12.11.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  3. ↑ https://kultuur.err.ee/306631/luulelahingu-loppvoistluse-voitis-johanna-mai-vihalem
  4. ↑ Maarja-Magdaleena Gild – hea eesti tarbekunsti ja hingega tehtud käsitöökoda Pärnu linnas.
  5. ↑ "Margit Petersoni luulega tutvuti sõnas ja muusikas". Maaleht. 12.10.2014. Vaadatud 27.11.2021.
  6. ↑ Saard, Urmas (13.10.2014). "Kolhethi kohvik oli Pärnu kirjandusrahva päralt". Maaleht. Vaadatud 27.11.2021.
  7. ↑ Sauter, Peeter (13.02.2014). "Netitekstid". Kultuuriajakiri Sirp. Vaadatud 27.11.2021.
  8. ↑ Peterson, Margit. "margitpeterson.blogspot".
  9. ↑ Kaupmees, Greta (02.05.2021). "Isevärki hobiga Pärnu kirjaneitsi". Naisteleht. Vaadatud 27.11.2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Margit_Peterson&oldid=6562330"