Ava peamenüü

Aristotelest peetakse esimeseks kes püüdis loomi (sh madusid) bioloogiliselt klassifitseerida (Historia Animalium).[1]

Varem on kasutatud mitmeid maoliste klassifikatsioone[2]:

Linnaeuse klassifikatsioonRedigeeri

1758 klassifitseeris Linnaeus maolised (Serpentes), peamiselt välisvormi järgi, kolmeks perekonnaks ja 200 maoliigiks; osade autorite arvates aga 6 perekonnaks: Crotalus, Boa, Coluber,Anguis, Amphisbaena, Caecilia;[3]

A.M.C. Dumérili ja A.H.A. Dumérili klassifikatsioonRedigeeri
Cope'i klassifikatsioonRedigeeri

Edward Drinker Cope (18401897) uuris madude sugulussuhteid morfoloogia kaudu: selgroolülid, kopsud ja hemipeenise morfoloogia jm. Postuumselt ilmunud teoses: "The Crocodilians, Lizards and Snakes of North America", (Government Printing Office, 1900) olevat ta klassifitseerinud maolised (Serpentes) algselt viide alamseltsi:

Epanodonta (pimemadulased Typhlopidae)
Catodonta (ahassuumadulased Leptotyphlopidae)
Tortricina (rullmadulased Aniliidae, silindermadulased Cylindrophiidae, kilpsabalased Uropeltidae)
Scolenoglypha (rästiklased Viperidae)
Colubroidea (kõik ülejäänud maod,v.a rästiklased). Alamseltsi Colubroidea kuulusid omakorda Aglyphodonta, Glyphodonta ja Proteroglypha.

Cope'i klassifikatsioon (mürkmaod kaldkirjas)[5]:

  • Ülemsugukond : Epanodonta
    • Sugukond ja alamsugukond: Typhlopidae
  • Catodonta
    • Glauconiidae
  • Tortricina
    • Ilysiidae
    • Rhinophidae.
    • Peropoda
      • Boidae
      • Charinidae
      • Ungaliidae
      • Alamselts Colubroidea
        • Aglyphodonta
          • Xenopeltidae
          • Nothopidae (Acrochordinae, Nothopinae)
          • Colubridae (Calamarinae, Xenodontinae, Dromicinae, Colubrinae, Leptognathinae, Anoplophallinae, Lycodontinae, Natricinae
        • Glyphodonta
          • Dipsadida (Erythrolamprina, Scytalina, Dipsadina, Homalopsina)
        • Proteroglypha (Najida, Elapida, Dendraspidida
        • Platycerca
          • Hydrophida
        • Solenoglypha
          • Atractaspidida
          • Causida
          • Viperida
          • Crotalida (Lachesina, Crotalina).
Boulengeri klassifikatsioonRedigeeri

Boulengeri Ophidia seltsi klassifikatsioon (mürkmaod on kaldkirjas)[6]:

Typhlopidae
Glauconidae
Ilysiidae
Uropeltidae
Boidae (Pythoninae, Boinae)
Xenopeltidae
Amblycephalidae
Colubridae
Aglyph (Acrochordinae, Colubrinae, Rhachiodontinae)
Ophistoglyph (Dipsadomorphina, Elachistodontina, Homalopsina)
Pteroglyph (Elapina, Hydrophiina)
Viperida (Viperina, Crotalina).

Boulenger klassifitseeris Euroopas elavad maod roomajate klassi seltsina nelja sugukonda (ka perekondadesse, liikidesse)[7]:

(Typhlopidae)
(Boidae)
Colubridae
(Viperidae).
Hoffstetteri klassifikatsioonRedigeeri

Roomajate andmebaasi klassifikatsioonRedigeeri

Maoliste alamseltsi klassifitseeritakse roomajate andmebaasis kuni perekondadeni järgmiselt[8]:

Ülemsugukond AcrochordoideaRedigeeri

Ülemsugukond UropeltoideaRedigeeri

Ülemsugukond PythonoideaRedigeeri

Ülemsugukond BooideaRedigeeri

Ülemsugukond ColubroideaRedigeeri

Dasypeltis scabra
Gonyosoma oxycephalum
Lampropeltis triangulum elapsoides
Mastigodryas boddaerti
Opheodrys aestivus
Rhinechis scalaris
Telescopus semiannulatus
rästiknastik (Natrix maura)

[17](mürknastiklased)

kuningkobra
(Ophiophagus hannah)

(pimemadulased)[18]

Järgmised sugukonnad (koos perekondadega) on roomajate andmebaasis käesoleval ajal ülemsugukondadesse klassifitseerimata:

incertae sedis

Järgmised Colubridae sugukonna maoperekonnad on roomajate andmebaasis käesoleval ajal alamsugukondadesse klassifitseerimata:

incertae sedis

Ohulähedased (osaline)Redigeeri

Väljasurnud maod (koos taksonitega – osaline)Redigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Aristotle's History of Animals: In Ten Books", Aristoteles, tõlkija Richard Creswell, 1862
  2. "Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles", 4.trükk, 598:2014
  3. Krecsák, László, Richard Wahlgren, A survey of the Linnaean type material of Coluber berus, Coluber chersea and Coluber prester (Serpentes, Viperidae), Journal of Natural History, 2. juuli 2008, (vaadatud 6.11.2013)
  4. C. et Aug Duméril, Catalogue methodique de la collection des reptiles., Paris, Gide et Baudry, 1851, Google'i raamatu (vaadatud 26.10.2013) (prantsuse keeles)
  5. Noguchi, Hideyo, Snake venoms; an investigation of venomous snakes with special reference to the phenomena of their venoms. (Cope, Ann. Rep. Smithsonian Institution, Washington, U. S. National Museum, 1898.), lk 3, 1909, Garnegie Institution of Washington, OpenLibrary raamatu (vaadatud 6.06.2014)
  6. Hideyo Noguchi, Snake venoms; an investigation of venomous snakes with special reference to the phenomena of their venoms, lk 3, 1909, Garnegie Institution of Washington, OpenLibrary raamatu (vaadatud 6.06.2014)
  7. G. A. Boulenger,THE SNAKES OF EUROPE, LIBRARY OF THE AMERICAN MUSEUM OF NATURAL HISTORY, 1913, OpenLibrary raamatu (vaadatud 26.10.2013)
  8. Roomajate andmebaasi vaadatud 12. septembril 2013
  9. Uropeltidae, Roomajate andmebaasi (vaadatud 2.05.2015)
  10. Pythonidae, Roomajate andmebaasi (vaadatud 30.04.2015)
  11. Calamariinae, Roomajate andmebaasi (vaadatud 2.05.2015) (inglise keeles)
  12. Peter Uetz ja Jakob Hallermann. Colubrinae, (vaadatud 30.04.2015) (inglise keeles)
  13. Sibynophiinae, Roomajate andmebaasi (vaadatud 1.05.2015)
  14. Homalopsidae roomajate andmebaasi (vaadatud 1.05.2015) (inglise keeles)
  15. Peter Uetz & Jakob Hallermann. Aparallactinae, (vaadatud 30.04.2015) (inglise keeles)
  16. Natricidae, Roomajate andmebaasi (vaadatud 30.04.2015)(ladina keeles)
  17. Elapidae, Roomajate andmebaasi (vaadatud 30.04.2015)(ladina keeles)
  18. Roomajate andmebaasi vaadatud 10. juunil 2014
  19. Globally Extinct: Reptiles According to the IUCN Red List of Threatened Species (version 2012.1), (vaadatud 07.06.2014)
  20. Anomalophiidae, (vaadatud 3.05.2015)
  21. Anomalophis bolcensis, (vaadatud 3.05.2015)
  22. †Boavus affinis Brattstrom 1955 (boa), vaadatud 24. märtsil 2017
  23. Sissekanne Fossilworks-is, (vaadatud 3.06.2014)
  24. Sissekanne Fossilworks-is, (vaadatud 3.06.2014)],
  25. Mikko's Phylogeny Archive (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)]
  26. Sissekanne Fossilworks-is, (vaadatud 8.06.2014)
  27. JOHN D. SCANLON, AUSTRALIA’S OLDEST KNOWN SNAKES: PATAGONIOPHIS, ALAMITOPHIS, AND CF. MADTSOIA (SQUAMATA: MADTSOIIDAE) FROM THE EOCENE OF QUEENSLAND, MEMOIRS OF THE QUEENSLAND MUSEUM, (vaadatud 3.06.2014)
  28. Sissekanne Fossilworks-is, (vaadatud 3.06.2014)
  29. Sissekanne fossilworks-is, (vaadatud 8.06.2014)
  30. 30,0 30,1 Sissekanne fossilworks-is, (vaadatud 8.06.2014)
  31. Sissekanne Paleontology Database-s, (vaadatud 8.06.2014)
  32. Sissekanne fossilworks-is, (vaadatud 8.06.2014)
  33. Sissekanne Fossilworks-is, (vaadatud 24.06.2014)