Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib madude perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Boa (täpsustus)

Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond. Boa perekonna maod võivad saakloomadele ohtlikuks saada mitte hammustuse vaid nende haardesse sattumise läbi. Teadlased peavad neid mürgita madudeks.

Boa
Boa constrictor (kuningboa)
Boa constrictor (kuningboa)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Sugukond Boidae
Alamsugukond Boinae pärisboalased
Perekond Boa
Carl Linné, 1758
Sünonüümid
  • Boa – Linnaeus, 1758
  • Constrictor – Laurenti, 1768
  • Pelophilus – A.M.C. Duméril & Bibron, 1844
  • Sanzinia – Gray, 1849
  • Acrantophis – Jan In Jan & Sordelli, 1860[1]

KlassifikatsioonRedigeeri

Praegu arvatakse sellesse kindlalt ainult kuningboa (Boa constrictor).

Aastal 1991 arvas osa autoreid perekonda ka järgmised liigid[2]:

Aastal 2001 otsustati nimetatud boad, molekulaartasandi uuringute kaudu, siiski perekonnast välja viia.[3]

Perekonna autor on Carl Linné ("Systema Naturae", 1758). Tema arvas sellesse ka näiteks Boa murina, mis on tänapäeval tuntud kui Eunectes murinus anakonda perekonnast (hiidanakonda).[4]

KirjeldusRedigeeri

Boad elavad looduses valdavalt soojema kliimaga metsades, nii maapinnal kui puudel. Neid leidub Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril ja Réunioni saarel.[5]

KehaehitusRedigeeri

Boa võib kasvada kuni 4,5 m pikaks. Keel on kaheharuline, kasutab ta seda selleks, et haista.

EluviisRedigeeri

Neid peetakse valdavalt öise eluviisiga roomajateks, kuid sobival päikeselisel päeval võib neid kohata päikesevanne võtmas.

ToitumineRedigeeri

Boa pole just kõige osavam jahimees, kuid võib mitmeid nädalaid söömata olla. Nad on valdavalt loomtoidulised ja saaklooma haaravad nad rahulikult oma haardesse (keerdudesse) ja püüavad saaklooma lämmatada. Saagiks langevad suured sisalikud, linnud, väiksed imetajad. Tavaolukorras boa inimest ei ründa, välja arvatud siis, kui ta on väga näljane või põgenemistee puudumisel.

PaaritumineRedigeeri

VaagnakannusRedigeeri

Boal on tagakeha küljes, kloaagi läheduses paarilised väiksemõõtmelised vaagnakannused (Pelvic spurs), mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.

Poegimine ja pojadRedigeeri

Boad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Vastsündinud boad on üsna kohe peale sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid. Harilikult on poegi 20–50 ning nad on juba 50 cm pikad

Termini ajaluguRedigeeri

Nimetust 'boa' olevat Mark O'Shea arvates kasutanud juba Plinius Vanem (23–79 pKr) oma teose "Naturalis historia" 8-köites.[6]

ViitedRedigeeri

  1. McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
  2. Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)
  3. Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)
  4. Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)
  5. McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
  6. Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri

Kuninboa