Mägikiur (Anthus spinoletta) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Mägikiur

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Västriklased Motacillidae
Perekond Kiur Anthus
Liik Mägikiur
Binaarne nimetus
Anthus spinoletta
(Linnaeus, 1758)
Anthus spinoletta spinoletta

Süstemaatika

muuda

Liigi kirjeldas 1758. aastal Karl Linné. Varem käsitleti liikide kolmikut, millesse kuulusid mägikiur, randkiur ja leetkiur (Anthus rubescens), ühe liigina Anthus spinoletta.

Levila

muuda

Mägikiur on levinud mäestikes Lõuna- ja Kesk-Euroopast ja Aasia lõunaosast kuni Hiinani. Mägikiur rändab lühikest maad.

Eestis kohati mägikiuru esmakordselt 2009. aasta veebruaris Tallinnas Koplis Paljassaare lahe ääres.

Välimus

muuda

Sarnaneb randkiuruga, ja varem käsitleti viimast mägikiuru alamliigina. Hundsulestikus alapool roosakas, triibustusega külgrinnal ja kehakülgedel. Puhkesulestikus sarnaneb ta väga randkiuruga, siis eristavad teda randkiurust natuke heledam ülapool, selgem kulmutriip ja valgem tiivavööt. Kutsehüüd on venitatud siit, ka iits või iits trüt. Laul sarnaneb nii sookiuru kui randkiuru omaga.[1]

Elupaik

muuda

Asustab pesitsusajal mäenõlvade alpiniite ja kõrgtasandikke ülalpool metsapiiri, sageli vee lähedal. Talveks liigub madalamale, tegutsedes siis mererandades, järvekallastel, märgaladel ja üleujutatud põldudel.

Pesitsemine

muuda

Mägikiur pesitseb aprillist juunini, üks kuni kaks korda aastas.

Toitumine

muuda

Toitub peamiselt putukatest, ka ussidest ja tigudest.

Viited

muuda
  1. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 366.

Välislingid

muuda