Randkiur
Randkiur (Anthus petrosus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
| Randkiur | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Västriklased Motacillidae |
| Perekond |
Kiur Anthus |
| Liik |
Randkiur |
| Binaarne nimetus | |
|
Anthus petrosus (Montagu, 1798) | |
| Sünonüümid | |
| |
Levila muuda
Randkiur pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika mäestikes, kaljusaartel ja kaljustel rannikutel. Talvitub Põhja-Ameerika lõunaosas, Kesk-Ameerikas ja Vahemere maades, Ees-Aasias, Indohiinas, Lõuna- ja Ida-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.
Eestis on randkiur haruldane läbirändaja rannikul ja üliharuldane pesitseja mõnel kaljusel või kivisel saarekesel.
Välimus muuda
Randkiur sarnaneb metskiuruga, kellest on veidi suurem. Randkiuru üldpikkus on 15,5–17 cm. Ta on üldvärvuselt tume. Jalad on mustad või tumelillakad. Kuna ta on sulestiku poolest varieeruv, on teda mägikiurust raske eristada.
Pesitsemine muuda
Randkiur on Eestis haruldane haudelind, tema arvukust hinnatakse 5–10 paarile.[1]
Liigi esmakordne pesitsemine tehti kindlaks 1961 Vaika saartel Vilsandi looduskaitsealal. Kurnas leidub 4–6 hallikasrohelist paljude mustade laikudega muna. Pojad saavad lennuvõimeliseks juuni lõpul – juuli algul.[2] Randkiur saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ Renno, O. "Eesti linnuatlas", Tallinn Valgus 1993, lk 158.
Kirjandus muuda
- "Loomade elu", 6. kd, lk 357–358.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Randkiur |
- Randkiur andmebaasis eElurikkus
