Lontmüts

Lontmüts (Tartu ja Võru murdes), ka kõrvik (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, mis sarnaneb läkiläkiga.[1]

Lontmüts oli levinud 19. sajandil Eestis peamiselt poekaubana. Müts oli ovaalse mustast karvata parknahast pealae ja nelja musta pügatud lambanahaga pealistatud kõrvaga. Vooder oli heledast karvasest lambanahast, õmbluseks kasutati kahekordset linast niiti. Esikõrv otsmikul ja tagakõrv kuklas olid üleni mütsi külge õmmeldud, külgmised kõrvad olid lahtised ning neid sai vajadusel alla käänata või üles tõsta.[2]

Soome müts, mis oli Soomes üldiselt ja Eestis 20. sajandil laialt levinud, oli parknahast pealae ja ühtlase laia karusnahkse äärega, mis oli allakäänatav kogu pikkuses, kuklaosas olid nahast ääre pooled ühendatud paeltega. Mitmel pool, eriti rannaaladel oli see müts kasutusel juba 19. sajandil nimetusega talimüts (Saaremaal ka lakkmüts).[1]

Vaata kaRedigeeri

Eestis varem kantud vanemat tüüpi mütse:

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 156
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 104
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121

VälislingidRedigeeri