Sariküll

Sariküll oli kahe püstaka sarvega talvemüts Saaremaa naistel.[1]

Sariküll oli valmistatud mustast pöetud lambanahast äärega ja punasest kalevist pealaega osaga. Iseloomulikud olid mütsi äärest otsmikule ja kuklasse kerkivad kõrged sarvetaolised moodustised, mis olid samuti pöetud lambanahast ning täidetud õlgede või heintega. Mütsi sees oli lambanahkne vooder. Sarvede kuju oli kihelkonniti erinev, Mustjalas olid näiteks sarved kõveraks painutatud ja otsad kokku pandud. Sarikülle kanti veel 19. sajandi lõpus pulmades ja leeris. Leinajal kanti sinisest kalevist pealaega sarikülle.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 31.03.2020
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 187

VälislingidRedigeeri