Läkiläki

Läkiläki (murretes ka karbus[1]) on allapööratavate karusnahksete kõrvadega talvemüts[2].

Soome sõdurid talvesõjas läkiläkidega
Nõukogude sõjaväevormi karusnahast läkiläki

KasutusRedigeeri

Põhja-Euroopas on kõrvadega talvemütsid laialdaselt tuntud mitmesugustes variantides. Lätis on sarnase mütsi leide juba I aastatuhande lõpust. Eestis oli läkiläki kõige levinum meeste talvemüts ning seda kasutatakse tänini.

ValmistamineRedigeeri

19. sajandil tehti läkiläkid tumedast kodukootud kalevist või ka mustast parknahast. Mütside lambanahkse voodriga pealagi oli ümara kujuga ning see õmmeldi kokku neljast siilust. Läkiläki kõrvad, mis olid pealael paelaga kokkuseotavad ja mütsi kuklataguse kitsam ääris olid mustast lambanahast ning need sai koos vajaduse järgi alla käänata või üles tõsta. Jõukamatel talumeestel oli lambanaha asemel rebase- või saarmanahk.

Mütsidest oli Eestis läkiläkile kõige sarnasem lontmüts.

Vaata kaRedigeeri

Eestis varem kantud vanemat tüüpi mütse:

ViitedRedigeeri

  1. Eesti murrete sõnaraamat vaadatud 02.09.2020
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 156
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121

VälislingidRedigeeri