Leo II (paavst)

See artikkel räägib paavstist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Leo II.

---

Leo II oli paavst 682–683. Ta oli 80. paavst.

Leo II
Valitsemisaja algus	17. august 682
Valitsemisaja lõpp	28. juuni või 3. juuli 683
Eelkäija	Agatho
Järeltulija	Benedictus II
Sünnikoht	Sitsiilia
Surmakuupäev	28. juuni või 3. juuli 683
Surmakoht	Rooma

Leo sündis Sitsiilias. Ta oli Pauluse poeg.

Leo õppis Roomas paavstlikus kirikukoori koolis ja sai 680. aasta paiku presbüteriks. Ta oli hinnatud oma kõneosavuse ning kreeka ja ladina keele oskuse poolest.

Paavstiks saamine

Leo II pühitseti paavstiks 17. augustil 682, kui Bütsantsi keiser Konstantinos IV oli teda tunnustanud.

Ta valiti ametisse arvatavasti jaanuaris 681. Paavsti saadikud jõudsid vastava teatega Konstantinoopolisse 10. märtsil 681, kus sooviti keisrilt valimise kinnitamist.

Konstantinos IV ei soovinud teda enne kinnitada, kui Konstantinoopoli III kirikukogu oli mõistnud hukka monoteletismis süüdistatud Honorius I ning paavsti saadikud nõustusid kirikukogu otsuseid tunnustama.

Pärast kirikukogu lõppemist asuti paavsti saadikuid veenma, et nad poleks vastu Honorius I hukkamõistmisele. Saadikud pöördusid Konstantinoopolist tagasi Rooma alles juulis 682, mil neil oli lisaks kinnitamisotsusele kaasas ka oikumeenilise kirikukogu otsused.

Monoteletismi taunimine

Leo II tõlkis III Konstantinoopoli oikumeenilise kirikukogu otsused kreeka keelest ladina keelde. Ta saatis kirikukogu otsused läänekiriku piiskoppidele, ning kutsus neid üles seda tunnustama.

7. mail 683 ratifitseeris ta kirikukogu otsused, toetudes Peetruse autoriteedile. Samuti mõistis ta hukka monoteletismi liidrid, sealhulgas Honorius I. Ta rõhutas, et Honorius I "püüdis õõnestada pärispatuta usku oma võhikliku reetmisega" (profana proditione immaculatem fidem subvertare conatus est).

Hispaania piiskoppidele saadetud kirjas taunis ta Honorius I-st, kes ei suutnud võidelda monoteletismi vastu.

Samas oli ta tolerantne Rooma saabunud Antiookia endise patriarhi Makarios I vastu, keda süüdistati monoteletismis.

Suhted Konstantinoopoliga

Bütsantsi keiser Konstantinos IV kutsus paavsti saatma Konstantinoopolisse saadikut (apocrisiarius).

Samuti vähendas keiser paavsti valdustes Sitsiilias ja Calabrias maksukoormust ning paavsti kohustust varustada vägesid moonaga.

Ravenna autokefaalsus

Leo II ajal tühistas Konstantinos IV Ravenna peapiiskopi autokefaalse eriseisundi, mille Konstans II oli sätestanud.

Paavst saatis peapiiskopile palliumi ja vabastas ta maksudest ning kohustusest ilmuda visitatsioonideks Rooma.

Liturgilised reformid

Leo II reformis kirikumuusikat.

Ta lasi Rooma Santa Bibiana kirikusse viia Via Portuense katakombidesse maetud märtrite Simpliciuse, Faustinuse ja Beatrice'i reliikviad.

Ordinatsioonid

Leo II ordineeris 22 või 23 piiskoppi, 9 preestrit ja 3 diakonit.

Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid Conon ja Sergius I.

Kristlik eetika

Leo II hoolitses vaeste eest, andis neile raha ja püüdis nende olukorda leevendada.

Ta korraldas leskede ja orbude abistamist.

Leo II kultuuriloos

Leo II ajal taastati Rooma Santa Bibiana ja San Giorgio in Velabro kirikud. Ta pühitses 22. veebruaril 683 sisse Rooma San Paolo kiriku.

Surm

Leo II suri kirikuajaloolase J. N. D. Kelly ja Salvador Miranda järgi 3. juulil 683 Roomas, teistel andmetel aga sama aasta 28. juunil. Ta maeti Rooma Peetri kirikusse.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev oli varem 28. juuni, alates 1921. aastast aga 3. juuli.

Kirjandus

• J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
• Liber Pontificalis.
• Henri Quentin: Note sur les originaux latins des lettres des papes Honorius, s. Agathon et Léon II, relatives au monothélisme. Miscellanea Amelli. Badia di Montecassino, 1920: 71–76.

Välislingid

• Artikkel Leo II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Leo II kohta. (inglise keeles)
• 7. sajandi konsistooriumid.
• Leo II dokumendid.

Eelnev Agatho

Rooma paavst 682–683

Järgnev Benedictus II