Ava peamenüü

Lembit Tolli (17. detsember 1927 Tiilima9. oktoober 2013) oli eesti skulptor.

Ta õppis aastatel 19351941 Paadrema algkoolis ja aastatel 19411947 Lihula Keskkoolis. Ta astus aastal 1947 Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetas aastal 1953 skulptorina Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.[1]

Ta töötas aastatel 19461947 Saastna algkoolis õpetajana. Pärast Kunstiinstituudi lõpetamist töötas ta ERKI-s õppejõuna, aastast 1983 dotsendina, ta oli aastatel 19911995 üldskulptuuri kateedri juhataja ning aastatel 19801990 kujutavate kunstide osakonna dekaanina.

Lembit Tolli  on osalenud mitmete monumentide loomisel. Tema loodud on reljeefid Martin Saksa ja Endel Taniloo Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgil Kadriorus (1958) ja Jääretke obeliskil Maarjamäel (1960). 1960. aastate skulptuuriklassikasse kuulub Lembit Tolli „Saarepiiga“ (1968). 1960-ndatel oli kunstnik haaratud abstraktsetest otsingutest, mille iseloomulik näide on keevitatud raudskulptuur „Objekt“ (1967).[2]

Viimastel elukümnenditel köitis teda ajupuust skulptuuride loomine. Ka abikaasa Vive Tolli on oma graafikas inspiratsiooni saanud Lembit Tolli ajupuuskulptuuridest.[2]

Sisukord

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa on graafik Vive Tolli, tütar teatrikunstnik Tuulikki Tolli.

ViitedRedigeeri

  1. http://vana.artun.ee/popText.php?id=296
  2. 2,0 2,1 Lembit ja Tuulikki Tolli ühisnäitus „90-60“ Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis, pressiteade 07.05.2018

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996