Leili Muuga
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroodi autonoomne oblast, Vene NFSV – 1. august 2016) oli eesti maalikunstnik.
Leili Muuga sündis Venemaal maamõõtja perekonnas. 1925. aastal kolis perekond Pjatigorskisse ja sealt edasi 1938. aastal Naltšikisse. 1940. aastal lõpetas ta seal kuldmedaliga keskkooli.
Aastatel 1940–1941 õppis ta Moskva Tehnoloogia Instituudis keemiat. Pärast seda töötas kaks aastat kunstiateljee meistri ja juhendajana ning meditsiiniõena. Aastatel 1943–1945 õppis ta Ordžonikidze Mäe ja Metallurgia Instituudis ning jätkas õpinguid Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel.
1946. aastal kolis pere Tartusse, kus Leili Muuga töötas joonestaja-konstruktorina arhitektuurivalitsuse juures projekteerimisbüroos. Maali õppis ta aastatel 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1962–1977 töötas ta kunstiinstituudis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks.
Looming muuda
Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid, silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ja natüürmorte.
Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellid on olnud näiteks Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967) ja Mari Adamson (1963), uuemate seas on näiteks Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreed.
Leili Muuga teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja mitme Venemaa kunstimuuseumi kogudes.
Liikmesus muuda
Tunnustus muuda
- 1959 Balti liiduvabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom
- 1965 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1967 “Teater ja muusika kujutavas kunstis”, Moskva, kuldmedal ja esimene preemia
- 1996 Tallinna kevadnäituse aastapreemia
- 1996 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium
- Eesti Kunstnike Liidu auliige
Kirjandus muuda
- Hilja Läti. "Muuga, Leili, maalikunstnik". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 325