Lavassaare järv

Lavassaare järv on järv Pärnumaa Lääneranna valla Õepa külas, Lavassaare alevist 5 km loodes. Tegemist on loodusliku järvega, mis on piklik rabajärv pindalaga 194,5 ha. Veekogu on avalikult kasutatav. Asub Lavassaare looduskaitsealal.

Lavassaare järv
Sissevool kraavid
Väljavool Audru jõgi
Valgla suurus 30,5 km²
Pikkus 2,87 km
Laius 930 m
Kaldajoone pikkus 8,294 km
Keskmine sügavus 0,7 m
Suurim sügavus 1 m
Kõrgus merepinnast 16,4 m
Koordinaadid 58° 33′ 30″ N, 24° 19′ 0″ E
Lavassaare järv (Eesti)
Lavassaare järv

Järve lõunaosas on 5 väikest madalat saart, kogupindalaga 0,48 ha.

Põhjas on väga paks (kohati 8 m) mudakiht. Lavassaare järve kirdeosas on mudakiht allikate tõttu õhem. Siin on põhi kivine ja liivane. Samas kalda lähedal on suur rändrahn, mis madalvee ajal ulatub veest välja.

Lavassaare järve suubub mitu kraavi (neist suurim on Rabaoja) ümbritsevast rabast. Järvest voolab välja Audru jõgi. Lavassaare järve vesi on pruun ja vähe läbipaistev (0,5 m), põhjani segunev ja soojenev, talvel aga suures osas põhjani külmuv.

Lavassaare järve keskkonnaregistri kood on VEE2064400.[1]

Järv on Litoriinamere staadiumi lõpus merest eraldunud suure veekogu jäänuk.[2]

TaimestikRedigeeri

Veekogude suurtaimedest on seal sageli kohatavad ujuv penikeel, kollane vesikupp, laialeheline hundinui, ahtalehine hundinui, harilik pilliroog, harilik sinihelmikas ja soopihl. Vähemal määral on märgatud selliseid taimeliike nagu harilik sõnajalg, järvkaisel, soo-piimputk, harilik metsvits, ussilill, sookail, konnaosi, harilik mürkputk, hanevits, tarn, kanarbik, soovõhk, turbasammal.[3]

KalastikRedigeeri

Kuna järv pole eriti kergesti ligipääsetav, pole ka kalastajate huvi selle vastu kuigi suur. Põhilised kalaliigid on ahven, haug ja särg. Vahel saadavat angerjat, lutsu ja vingerjat.[4]

Lavassaare järvel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Lavassaare järv on väga madal ja selle põhjas on suures ulatuses paks mudakiht, sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine kahjustaks oluliselt järvekooslust. Lubatud on mootorita ja elektrimootoriga ujuvvahendiga sõitmine, kuna need ei tekita müra ega ole kütuse ja õli võimaliku lekke tõttu reostusallikaks. Lavassaare järv on kalastamiseks sobiv veekogu, seetõttu on kõnealuse leevenduse tegemisel arvestatud kalastajate soovi järvel paadiga sõita.[5]

2019. aastal oli keskmine kalaliikide arv võrguga katsepüügil neli.[3]

LinnustikRedigeeri

Järve kallastel pesitsevad jõgitiir, tuttpütt ja tuttvart, ka sinikael- ja piilpart.

Lavassaare järv on merikotkale elupaigaks ja toitumisalaks.[4]

KaldadRedigeeri

Kaldad on turbased, enamasti kõrged, kohati ka madalad ja pehmed. Järv on raskesti ligipääsetav.

Õõtsiksood esineb väikesel pindalal Lavassaare järve kallastel, kus see on kujunenud osalt seoses järve veetaseme alandamisega. Audru jõe lähte ümbruses on rabamets.[4]

Järv piirneb põhjast ja läänest Kõima rabaga. Idas on mõnesajameetri kaugusel tootmismaa. Lõunast voolab järvest välja Audru jõgi. Järve voolab ida küljest vähemalt kaks kraavi. Põhja osas kaks oja ja lääne küljel üks kraav.[6]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Keskkonnaagentuur. "Veekogu: Lavassaare järv VEE2064400". Vaadatud 8.11.2020.
  2. Eesti Entsüklopeedia. "Lavassaare järv". 2003. Vaadatud 8.11.2020.
  3. 3,0 3,1 Algandmed Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE), Väikejärvede hüdrobioloogiline seire, 2019, vaadatud 8.11.2020
  4. 4,0 4,1 4,2 Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. "Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026". Keskkonnaamet, 2016. Vaadatud 8.11.2020.
  5. Keskkonnaamet. "Vabariigi Valitsuse määruse „Lavassaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI". Vaadatud 8.11.2020.
  6. Maa-ameti kaardirakendus, vaadatud 8.11.2020

VälislingidRedigeeri