Laialehine hundinui

Laialehine hundinui ehk laialeheline hundinui (Typha latifolia) on hundinuialiste sugukonda hundinuia perekonda kuuluv rohttaim.

Laialehine hundinui
Typha latifolia01.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Hundinuialised Typhaceae
Perekond Hundinui Typha
Liik Laialehine hundinui
Binaarne nimetus
Typha latifolia
L.

RahvasuusRedigeeri

Rahvapäraseid nimetusi: hundikurikas, hunditubin, purikas, soetõlv, laos, tainad, soomõõk, turunui

KasvukohtRedigeeri

Ta on Eestis väga tavaline liik. Kasvab veekogude soostunud kallastel, võib kasvada ka kaldavees.

KirjeldusRedigeeri

Roomava risoomiga hundinui võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Sileda varrega, lehed 1–2 cm laiad.

Laialehise hundinuia varre tipus asuv õisik on tõlvik ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetaimedega raske sassi ajada. Segi võib teda kergemini ajada teise samast perekonnast oleva liigiga — ahtalehise hundinuiaga. Neid saab hõlpsasti eristada emas- ja isasõisiku varrel oleva vahe (3–5 cm) tõttu, mida laialehisel hundinuial ei esine.

Taim on kahekojaline: tal on nii emas- kui ka isasõied. Emasõied moodustavad paksu tõlviku, isasõied on peenemas tõlvikus ja harilikult heledamad kui emasõied. Pärast õitsemist ja viljastumist isastõlvik tavaliselt langeb maha.

Lisaks sugulisele paljunemisele võib taim levida ka vegetatiivselt, eriti risoomide kaudu.

KasutamineRedigeeri

Laialehist hundinuia on inimene kasutanud mitmeks otstarbeks. Näiteks on tema pikkadest lineaalsetest lehtedest punutud korve ja nööre. Taime risoome on tarvitatud toiduks, sest need on toitaineterikkad, sisaldades eriti tärklist.

VälislingidRedigeeri