Lalsi Püha Nikolause kirik
Lalsi Püha Nikolause kirik (ka Kolga-Jaani Püha Nikolause kirik) on õigeusu kirik Viljandi maakonnas Viljandi vallas Lalsi külas. Ajalooliselt asus kirik Kolga-Jaani kihelkonna territooriumil.
| Lalsi Püha Nikolause kirik | |
|---|---|
.jpg) | |
| Üldandmed | |
| Ehituse algus | 1871 |
| Ehituse lõpp | 1873 |
| Sissepühitsemine | 1873 |
| Koordinaadid | 58° 29′ 3,2″ N, 26° 1′ 45,1″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Kõrgus | 15 m |
| Ehitusmaterjal | maakivi |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Heinrich Scheel |
Vello Salo on seal ristitud.
Hoone tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks.[1] Alates 2005. aastast on püütud kavandada Lalsi kiriku korrastamist.[2]
Ajalugu ja arhitektuur
muuda
Venemaa Keisririigi Siseministeerium eraldas 2. veebruaril (vkj) 1869 suure hulga raha uute õigeusu kirikute ehitamiseks Läänemere kubermangudesse. Ka Kolga-Jaani ehitatav uus kirik sai oma rahaeralduse sealt.
Kirikuhoone projekteeris Riia arhitekt Heinrich Scheel. Sama projekti järgi, kuid väikeste muudatustega, ehitati kirikuhoone veel Arussaarde, Penujale, Urustesse ja Saaremaal kümnesse kohta.[3]
Kolga-Jaani õigeusu kihelkonnakiriku asupaigaks valiti Lalsi küla. Hoone ehitamist alustati 1871. aastal. Ehitamiseks kasutati peamiselt kohalikku lõhutud maakivi, mis seestpoolt hiljem krohviti ja värviti. Hoone on peaaegu võrdhaarse Kreeka risti kujulise põhiplaaniga, eeskoda venitab läänes ristihaara pisut pikemaks. Nelitise kohal paikneb kaheksatahuline madal tambuur ja selle peal on uusbarokse vormiga kaheksatahuline kuppel. Haarade sisenurkadest kasvavad välja kaheksatahulised abitornid, mis aitavad viklite kandadel võtta vastu tambuuri ja kupli rõhtjõude. Abitornide kuplid on lahendatud nii, et tekib mulje bütsantsi viiskuppelkirikust. Hoone kõrgus on umbes 15 m, see oli mõeldud umbes 450 inimese mahutamiseks.
Kirik sai valmis 15. juunil (vkj) 1873 ning pühitseti pühale Nikolausile 30. augustil (vkj) 1873. Samal ajal ehitati kirikuhoone lähikonda veel kolm sarnase materjalikäsitlusega maja – preestrile, köstrile ja uuele õigeusu kihelkonnakoolile.
Kirikule ehitati juba 1878. aastal puupõrand, kusjuures kogudus tegi selle töö oma raha eest. Puust kellatorn ehitati 1880. aastal, kellad kinkis keiser Aleksander II. Põhjalik remont võeti kirikus ette juba 1886. aastal. Muuhulgas tehti suuri krohvi- ja katusetöid. On tõenäoline, et kirikuruumi maalingud pärinevad sellest ehitusjärgust.
Kirikut on 1980. aastate algul uuritud ja inventeeritud.[4] Tõenäoliselt pärast seda jäeti kirikuhoone hooldamine unarusse, sest hilisem lagunemine on hooldamatuse tagajärg.
Ikonostaas
muudaPuidust ikonostaas on valgeks värvitud, selle kaunistused on aga kuldsed. Ikonostaas tunnistati 2016. aastal kultuurimälestiseks.[5]
Lalsi Vabadussõja mälestussammas
muuda
Kiriku juures asub Lalsi Vabadussõja mälestussammas.
Kogudus
muudaKirikuhoonet kasutab EAÕK Lalsi Püha Nikolause kogudus.[6]
Viited
muuda- ↑ Kultuurimälestis nr 14541 "Kolga-Jaani õigeusu kirik, 1871-1873.a."
- ↑ Karin Treufeldt, Robert Treufeldt. "Kolga-Jaani Niguliste kiriku ennistamine. Muinsuskaitse eritingimused". MTÜ Castellum. Tallinn–Tartu. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis
- ↑ Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Lalsi (Kolga-Jaani). Püha Nikolai kirik". // "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Lk 66
- ↑ Aleksandr Pantelejev. "ENSV territooriumil asuvate apostlike õigeusu kirikute inventariseerimine. Kolga-Jaani Püha Nikolai kirik". Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis, A-1879
- ↑ Kultuurimälestis nr 30722 "Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal koos raamistusega"
- ↑ http://www.eoc.ee/kogudus/lalsi-puha-nikolause-kogudus/
Käsikirjad
muuda- 1974 Vladimir Berens. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II
- 1987 Aleksandr Pantelejev. "ENSV territooriumil asuvate apostlike õigeusu kirikute inventariseerimine. Kolga-Jaani Püha Nikolai kirik". Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis, A-1879
- 2005 Karin Treufeldt, Robert Treufeldt. "Kolga-Jaani Niguliste kiriku ennistamine. Muinsuskaitse eritingimused". MTÜ Castellum. Tallinn–Tartu. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis
Kirjandus
muuda- Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Lalsi (Kolga-Jaani). Püha Nikolai kirik". // "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Lk 414–417