Laiujur
Laiujur (Dytiscus latissimus) on röövtoiduline mardikas ujurlaste sugukonnast.
Laiujur | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Sugukond |
Ujurlased Dytiscidae |
Perekond |
Ujur Dytiscus |
Liik |
Laiujur |
Binaarne nimetus | |
Dytiscus latissimus (Blunck, 1923) |
Levila
muudaLaiujuri areaal on valdavalt Euroopa: Austria, Valgevene, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Rootsi, Šveits ja Ukraina. Laiujurit on leitud ka mõnest Eesti seisuveekogust.
Välisehitus ja eluviis
muudaLaiujur on ujurite perekonna suurim esindaja. Tema tagakeha on laienenud. Laiujuri vastseid saab hõlpsalt eristada teistest ujurlaste vastsetest selle poolest, et nende pea eesserv on nõgus (teistel kumer).
Laiujur eelistab elada väikestes tiheda taimestikuga seisuveekogudes, kuhu ulatub ka päikesekiirgus.
Laiujur nagu teisedki ujurid on eranditult röövtoiduline: peatoidus on paljud veeputukad, näiteks sõudurlased (Corixidae), samuti mitmed vähilised.
Kaitsestaatus
muudaPaljudes riikides on ta loetud ohustatud liigi või eriti ohustatud liigi alla. Eestis ei kuulu ta punasesse raamatusse.
Laiujuri vähenemise põhjuseks on veekogude eutrofikatsioon ja kinnikasvamine – need tegurid toovad endaga tavaliselt kaasa valgusrežiimi muutusi, mis mõjutavad negatiivselt laiujuri elutingimusi.
Välislingid
muuda- Laiujur andmebaasis eElurikkus