Kuuksi
Kuuksi oli küla Räpina kihelkonnas. Tänapäeval kuulub küla territoorium Sülgoja küla hulka.
Kohanimekäändeks on Kuuksisse.[1]
Kuuksi jääb Räpinast 2 km kagusse. Sülgoja keskus jääb veel kilomeetrijagu kagu poole. Teised lähemad külad on Räpina piiril asuvad Sillapää ja Ristipalo. Muudest paikadest jääb põhja Taalnitsa, itta Lokuta ja edelasse Mõtsanuka.[2]
Ajalugu muuda
Kuuksi suurküla oli põlisküla, mille alla arvati kunagi kõik Võhandu jõe paremkalda talud Sillapäält kuni Mädajõe suudmeni[3]. Küla esmamainiti 1558 kujul Kuex[1]. Edaspidi nimetati küla 1582 Kustkil, 1588 Kugist killa, 1601 Kugista kuella, 1630 Kugsy kylla ja 1839 Kugs[1]. Küla asus Räpina kihelkonnas ja kuulus Kahkva mõisale[1].
Kuid paralleelselt kasutati Kuuksi kohta teistki, poolapärast nime: 1582 Kulatkowice, w Kulatkowicach, 1588 Kulathkowicze, 1627 Kollotowitz, 1638 Kolotkowitz, 1686 Kolokowitz ja 1798 Kollokowitz. 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandil tarvitati üksnes poolapärast nime.[1]
18. sajandil hakati Kuuksi suurküla üht talurühma nimetama Sülga külaks, millest sai 19. sajandil Sülgaja ja 1970 Sülgoja. 1977 liideti Kuuksi küla Sülgojaga.[3]
Nime päritolu muuda
"Kuuksi" on tüüpiline vana kollektiivliitega nimi. Minevikus on -si-lõpu kõrval esinenud ka -ste-lõpp. Muistseks nimealuseks on oletatud "kuukki : kuukin". Mida see tähendab, pole teada. Isegi see on teadmata, kas see on muistne isikunimi. On oletatud, et Vana-Kuuste nimi on sama algupära, aga see tundub ebatõenäolisena, kui mõelda, et Kuuksi küla kirjutati alailma g-tähte kasutades, aga Vana-Kuuste nimest pole g-tähte sisaldavaid vorme teada.[1]
Sama selgusetu on poolapärane nimekuju. 1588 elas Linte külas väikeaadlik Kolotewka, mis on arvatavasti juhuslik kokkusattumus. Vastseliina kihelkonnas on Kolodavitsa küla, aga Poola-aegsetes dokumentides ei kirjutatud neid ühtmoodi (näiteks 1585 Kulatkowice ja Kolodowiecz). Hiljem on need kaks kohanime küll sarnastuma hakanud. Oleg Roslavlev oletas, et poolakad võtsid slaavipärased külanimed üle nimekirjadest, mille olid koostanud ja mida kasutasid Pihkvamaa elanikud. Sel juhul on võimalik, et Kuuksi ja Kulatkovitse nimi oleks ühist algupära.[1]