Kunašir
Kunašir (vene keeles Кунашир, jaapani keeles 国後島 (Kunashiri-tō)) on Suur-Kuriilide Lõunarühma lõunapoolseim saar Venemaa idaosas.
Kunaširi väin eraldab Kunaširi saart läänes Hokkaidō saare Shiretoko poolsaarest, Izmenõ väin edelas Hokkaidō saarest ja Lõuna-Kuriili väin kagus Väike-Kuriilidest[1]. Jekaterinõ väin eraldab seda Iturupi saarest, mis paikneb 22 km kirde pool.
Saar on kirde-edela suunas piklik[1]. Selle pikkus on 123 km, laius 7–30 km. Saare pindala on 1490 km². Rahvaarv on umbes 8000 inimest (2007).
Kunaširi saare põhjaosas asub Dokutšajevi ahelik. Saar on vulkaaniline, seal on 4 tegevvulkaani: Tjatja (1819 m, saare kõrgeim tipp, saare sümbol), Rurui (1485 m), Mendelejevi vulkaan (886 m) ja Golovnini vulkaan (541 m).
Golovnini vulkaani kaldeeras paiknevad Kipjaštšeje ja Gorjatšeje järv. Kipjaštšeje järve rannikul ja otse järves on palju fumaroole. Saarel on palju vulkaanilise päritoluga kuumaveeallikaid, enamik nendest paikneb Mendelejevi vulkaani nõlvadel. Nende ümbruses asuvad kuurordid ja geotermaalelektrijaam.
Kunaširi saarel valitseb mussoonparaskliima. Rannikupiirkonna kõnnumaadel kasvab tihti 0,5–1,5 kõrgune kuriili bambus (Sasa kurilensis). Saar on suures osas kaetud okaspuu-, sega- ja lehtmetsadega. Metsavöönd on levinud merepinnast kuni 500–600 m kõrgusele. Saare lehtmetsades esinevad tammed, vahtrad, kirsipuud, jalakad, ida-jugapuud (Taxus cuspidata), liaanid jt. Okaspuude osakaal kasvab kõrguse suurenedes ning nendest on levinumad ajaani kuusk ja sahhalini nulg, harvem kohtab Glehni kuuske. Mägedes kasvavad kivikask (Betula ermanii) ja kääbus-seedermänd (Pinus pumila).
Kunašir kuulub Sahhalini oblastisse[1]. Alates 1945. aastast on saar Venemaa valduses, kuid Jaapan peab seda endale kuuluvaks.
1789 toimus saarel põliselanike ainude ülestõus jaapani kaupmeeste ja kolonistide vastu, mille käigus hukkus üle 70 jaapanlase. Jaapani võimud hukkasid 37 ainut ja vahistasid palju teisi.
1811 püüdis Vene meresõitja Vassili Golovnin saart kaardistada ja uurida, aga Jaapani võimud vahistasid ta ja ta pidi kaks aastat vanglas karistust kandma.
Pärast 1994. aasta Kuriilide maavärinat lahkus Kunaširi elanikest umbes kolmandik saarelt ega tulnud enam tagasi. Maavärina magnituud oli 8,2. Vähemalt 10 inimest sai ametlikel andmetel surma.
Saare keskosas Lõuna-Kuriili väina rannikul asub Južno-Kurilski alev, mis on Južno-Kurilski linnaringkonna keskus. Teised asulad on Otrada, Lagunnoje, Gorjatši Pljaž, Mendelejevo, Dubovoje ja Golovnino. Endised asulad on Sergejevka, Urvitovo, Dokutšajevo ja Sernovodsk.
Mendelejevo lennujaama kaudu on saarel lennuühendus, mere kaudu peavad ühendust laevad Marina Tsvetajeva ja Igor Farhutdinov.
10. veebruaril 1984 loodi riiklik Kurilski looduskaitseala, kus elutseb 84 kaitsealust loomaliiki.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk. 89
Välislingid muuda