Kuldhänilane

Kuldhänilane (Motacilla citreola) on linnuliik västriklaste sugukonnast västriku perekonnast.

Kuldhänilane
Isaslind hundsulestikus. Alamliik calcarata Keoladeo National Park, Bharatpur (Rajasthan, India)
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Västriklased Motacillidae
Perekond	Västrik Motacilla
Liik	Kuldhänilane
Binaarne nimetus
Motacilla citreola Pallas, 1776
Sünonüümid
Budytes citreola (Pallas, 1776)

Motacilla citreola citreola

Kõige lähedasem liik talle on hänilane, kellega kuldhänilane kipub ristuma. Praegu jaotatakse nad kaheks liigiks, aga see teema on vaidlusalune.

Levila

Kuldhänilane on levinud Euraasias Ida-Euroopast kuni Mandžuuria, Ida-Hiina ja Himaalajani. Talvitub Aasias, sageli mägedes. Tänapäeval laieneb levila lääne suunas.

Eestis, nagu mitmel Euroopa maal, on kuldhänilane uustulnuk: teda on siin kohatud alates 1990. aastatest. 21. sajandi algul on kuldhänilane Eestis harv haudelind, kelle pesitsusaegne arvukus viimase hinnangu järgi on vahemikus 40–80 paari.

Välimus

Tema üldpikkus on 15–17 cm. Kuldhänilane meenutab välimuselt nii hänilast kui ka linavästrikku, kellega samasse perekonda ta kuulub. Häälitsused sarnanevad hänilase häälega. Nagu teistel västrikel, nii ka kuldhänilasel on pikk pidevalt võnkuv saba.

Vanal isaslinnul on sidrunkollane pea ja alapool, hall selg ja kuklal must poolkaelus. Talvesulestikus on kollane alapool segatud valgega, pea on pruunikas kollase ribaga üle silma.

Elupaik

Kuldhänilane asustab soist avamaastikku: soid, niite, luhti ja tundraid. Ta pesitseb maapinnal ja toitub putukatest. Kurnas on 4–5 täpilist muna.

Välislingid

• Kuldhänilane andmebaasis eElurikkus