Kohtuistung

Kohtuistung (ingl court session) on kohtusaalis toimuv asja suuline sisuline arutamine. Kohtuistung on vahetu, mis tähendab, et kohtuprotsessist osa võtvad inimesed annavad oma ütlused kohapeal ja kohtuistungi käigus analüüsitakse esitatud tõendeid ning korraldatakse tunnistajate ülekuulamine.

Iga kohtuistungi eesistuja on kohtunik, kes on kohustatud istungil kandma ametiriietusena talaari, mille annab talle riik. Kohtuistungid on kas avalikud või kinnised. Enamasti on kohtuistungid avalikud. Kohus võib istungi kuulutada kas osaliselt või täielikult kinniseks. Kohtunik ei tohi avaldada informatsiooni, mis on avaldatud kinnisel kohtuistungil.

Tsiviil- ja kriminaalasja kohtuistungi kord on sätestatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalkohtumenetluse seadustikus.

Kohtute kord Eestis

Kohtumenetlus ja kogu asjaajamine kohtus on eestikeelne. Lisaks protokollitakse kõik toimingud eesti keeles. Kui ütlused või seletused on antud võõrkeeles, on kohtul õigus märkida need protokolli selles võõrkeeles, kui see aitab paremini mõista ütluse või seletuse sisu.

Kui isik ei kõnele eesti keelt või tal puudub eesti keelt kõnelev esindaja, kaasab kohus menetlusse tõlgi. Tõlgi saab kaasata kas menetlusosaline ise, esitades kohtule taotluse, või teeb seda kohus omal algatusel. Kui kohtule esitatud avaldused on arusaadavad, kuid isikud ei kõnele eesti keelt, ei pea tõlki menetlusse kaasama.

Kui menetlusosaliseks olev isik on kurt, tumm või kurttumm, määratakse talle tõlk või menetlus vahendatakse talle kirjalikul teel.

Tõlk kaasatakse ka kriminaalasja menetlusse, kui see osutub vajalikuks. Kui kahtlustatav, süüdistatav või mõni muu kriminaalmenetluse osaline ei valda eesti keelt, antakse talle õigus kasutada tõlgi abi. Kriminaalmenetluse võib läbi viia ka mõnes muus keeles, kui menetleja ja menetlusosalised on andnud selleks oma heakskiidu.

Eestis toimuvad kohtuistungid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 9.00 kuni 18.00. Kohtuistungit võib pidada ka muul ajal, kui on vaja rakendada kriminaalasja kiirmenetlust, mõista välja karistus väärteo eest või langetada otsus tõkestusabinõu kasutamise või haldustoimingu loa andmise kohta.

Tsiviilasja avalikul kohtuistungil võib teha märkmeid, kui see ei sega kohtuistungi toimumist. Lisaks võib kohtuistungit jäädvustada või salvestada või teha istungist ülekannet ainult kohtu loaga. Kriminaalasja menetlemisel kohtus on kirjalike märkmete tegemine lubatud nii avalikul kui ka kinnisel istungil.

Kohtuistungi kinniseks kuulutamise tingimused

Asja arutamine kohtus on avalik juhul, kui seadus ei näe ette teisiti. Kohus võib kuulutada menetluse või osa sellest kas enda algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui on vaja:

1. tagada riigi julgeolek või avalik kord, sh hoida riigisaladust või kaitsta teavet, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutuseks;
2. kaitsta menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervist või vabadust;
3. kaitsta menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu, kui avalik huvi ei kaalu üle eraelu huvi;
4. kaitsta lapsendamisega seotud infot;
5. kaitsta alaealist või vaimse puudega inimest;
6. kaitsta äri- või autorisaladust, kui selle avalikustamine tekitaks kahju;
7. säilitada eraelu- või ärisaladus, kui isik võib selle seaduse järgi menetluses avaldada;
8. hoida saladuses postside, telegraafi või telefoni teel või muul viisil edastatud sõnumit.

Kohus võib anda isikule loa osaleda kinnisel kohtuistungil, kui tal on selle jaoks õigustatud huvi või kui tema kohalolek on õigusemõistmise huvides. Kohus ei pea saama menetlusosalistelt nõusolekut selleks, et lubada isik kinnisele kohtuistungile.

Kui kohtusaalis on liiga palju inimesi, on kohtul õigus piirata inimeste hulka istungil. Kohtul on samuti õigus keelata istungi jäädvustamine või ülekande või muu salvestuse tegemine, kui see segab kohtuistungit. Kui keegi kohtusaalis teeb midagi lubamatut, on kohtul õigus teha sellele isikule trahv ja eemaldada ta kohtusaalist.

Kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud kohtumenetluse kinniseks kuulutamise tingimused. Kohtul on õigus korraldada osaliselt või täielikult kinnine istung, kui:

1. on vaja kaitsta riigi- või ärisaladust või konfidentsiaalset välisteavet;
2. on vaja kaitsta kõlblust või isiku eraelu;
3. on vaja kaitsta alaealist või kannatanut;
4. see on kohtumõistmise huvides, mh juhul, kui avalik kohtuistung seaks ohtu kohtu või menetlusosalise või tunnistaja turvalisuse.

Eelistung

Eelistung võib toimuda nii tsiviilkohtu- kui ka kriminaalmenetluses. Kohtul on õigus korraldada tsiviilkohtuasja eelmenetluses eelistung, kui see arvatakse olevat vajalik. Lisaks on kohtul õigus korraldada eelistung, kui selle käigus on võimalik lõpetada menetlus kiiremini, saavutades kompromiss või muu kokkulepe. Eelistungile järgneb asja arutamise kohtuistung. Kui kohus leiab, et asjaolud ei ole piisavalt selgelt välja selgitatud või kui eelistungil ei jõuta asja arutamisega lõpuni, on kohtul õigus teha vajalikud korraldused enne kohtuistungi toimumist, et asja saaks arutada põhiistungil.

Kriminaalasja üldmenetluse käigus määratakse eelistungi toimumise aeg pärast seda, kui kohus on saanud prokuratuurilt ametliku süüdistuse ja kohtu kantselei on edastanud kohtunikele info süüdistuse kohta. Eelistungi käigus on kohtu ülesanne lahendada taotlused ja leppida kokku asja arutamise kohtuistungi toimumise aeg.

Kriminaalasja üldmenetluse kohtuistung

Kriminaalasjade lahendamisel eristatakse üld- ja lihtmenetlust. Kriminaalasja üldmenetlusel algab kohtuistung prokuröri avakõnega, milles esitab isiku vastu esitatud süüdistused. Seejärel küsitatakse süüdistatavalt, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. Pärast seda esitab kaitsja argumendid, miks tema kliendi vastu esitatud süüdistused on põhjendamatud. Sellele järgneb kohtulik uurimine, mille käigus analüüsitakse kirjalikke tõendeid ning kuulatakse ära tunnistajate, ekspertide, kannatanute ja süüdistaja ütlused. Kui see protsess on läbi, alustatakse kohtuvaidlustega. Prokurör esitab taas kõne, milles ta esitab süüdistatava teod ning tema nõutava karistuse määra. Oma seisukohad esitavad süüdistatav, tema kaitsja ja tsiviilkostja. Enne otsuse langetamist saab süüdistatav veel viimast korda väljendada oma seisukohta.

Rahvakohtunikud kohtuistungil

Maakohtus osalevad kriminaalasjade, täpsemalt esimese astme kuritegude kohtuistungil ka kaks rahvakohtunikku. Rahvakohtunik võtab osa õigusemõistmise protsessist ning on asja arutamisel kohtunikuga võrdsel positsioonil, kuid tal ei pea olema juriidiline haridus. Rahvakohtunikul on kohustus osa võtta kohtuistungist. Kui inimene ei saa osaleda rahvakohtunikuna istungil, peab ta sellest viivitamatult teada andma. Kui kohtuistungile määratud rahvakohtunik ei saa istungist osa võtta, määratakse tema asemel uus rahvakohtunik. Kui kriminaalasja arutamine kohtus võtab kaua aega, on kohtul õigus kaasata varurahvakohtunik, kes arutamisel ajal on samuti kohtusaalis. Varurahvakohtunik asub ametisse siis, kui rahvakohtunik arvestatakse kohtu koosseisust välja.

Kohtuistung Euroopa Liidu Kohtus

Euroopa Liidu Kohtu moodustab kaks institutsiooni: Euroopa Kohus ja Üldkohus. Eraisikul või ettevõttel on õigus pöörduda Euroopa Kohtusse, kui tema arust on tema õigusi rikutud. Euroopa Liidu Kohtus on menetlusse kaasatud kolm, viis või 15 kohtunikku. Kohtunike arv sõltub sellest, kui keeruka menetlusega on tegu. Enamasti määratakse asja menetlemiseks viis kohtunikku. Euroopa Liidu Üldkohtu menetlus sarnaneb Euroopa Kohtu omaga, kuid peamised erinevused on, et enamasti tegeleb Üldkohtus kohtumenetlusega kolm kohtunikku ja kohtujuriste pole.

Kirjalik osa

Kohtumenetlus algab kirjaliku osaga, mille käigus pooled esitavad oma seisukohad kirjalikult. Seejärel tehakse avaldustest kokkuvõte ning üldkoosolekul arutatakse, mitu kohtunikku hakkab asjaga tegelema. Lisaks otsustatakse üldkoosolekul, kas korraldatakse ka suuline osa ehk kohtuistung. Otsustatakse ka see, kas on vajalik saada kohtujuristilt ettepanek.

Suuline osa

Suulises osas ehk kohtuistungil esitavad mõlema poole esindajad oma seisukohad ning vastavad kohtunike ja kohtujuristide esitatud küsimustele. Kutse kohtuistungile saadetakse vähemalt kuu aega enne istungit ning lisaks saadetakse kolm nädalat varem poolte esindajatele kokkuvõte.

Kui kohtuasja pool ei saa istungil osaleda või hilineb, peab ta sellest Üldkohut teavitama. Kui esindaja ei ilmu õigel ajal kohtuistungile, peetakse istung ilma temata. Istungisaali tuleb kohale jõuda vähemalt 15 minutit enne istungi algust. Seejärel tuleb lasta kohtukordnikul enda kohalolek ära märkida ning teavitada teda kõikidest muudatustest, mis võivad olla esinenud. Lisaks tuleb kohtukordnikule anda teada sellest, kes esinevad kõnedega. Kui esindajatel on kaasas isikud, kes on neile abiks, tuleb ka nende kohalolekust kohtukordnikule teada anda.

Kohtusaalis on mõlema poole esindajad kohustatud kandma talaari, mille nad peavad ise kaasa võtma, ning esinema neile määratud kõnepuldis. Kohtusaalis istuvad parempoolses lauas hageja esindaja(d) ja vasakpoolses lauas kostja esindaja(d). Kohtuistungit helisalvestatakse.

Euroopa Liidu Kohtu istungi sõnavõttude järjekord on üldjuhul järgmine:

1. president avab kohtuistungi ja kuulutab välja mõne teise päevakorras oleva kohtuasja otsuse;
2. kohtusekretär kuulutab välja arutatava kohtuasja;
3. hageja esindaja peab kohtukõne;
4. hageja poolel menetlusse astujate esindaja peab kohtukõne;
5. kostja esindaja peab kohtukõne;
6. kostja poolel menetlusse astujate esindaja peab kohtukõne;
7. vastatakse kohtu küsimustele;
8. hageja esindaja esitab lõppsõna;
9. hageja poolel menetlusse astujate esindaja esitab lõppsõna;
10. kostja esindaja esitab lõppsõna;
11. kostja poolel menetlusse astujate esindaja esitab lõppsõna;
12. president kuulutab kohtuistungi lõppenuks.

Kui kohtujuristi ettepanekut peetakse vajalikuks, kantakse see ette mõni nädal pärast istungit. Pärast suulist osa kohtunikud arutavad asja üle ning langetavad otsuse.