Klot

See artikkel on Kloti suguvõsast; teiste Kloti suguvõsade kohta vaata artiklit Klot (täpsustus).

---

Klot, ka Klot-Trautvetter ja Klot-Heydenfeldt, on aadlisuguvõsa. Suguvõsa esindajaid on elanud Saksamaal, Rootsis, Preisimaal, Venemaal, Baltikumis.

Kloti suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Klotide päritolu on jäänud ebaselgeks. Arvatavasti olid nad pärit Alam-Saksamaalt, sest nende nimi, mis tähendab kuuli − seda on kujutatud ka nende vapil −, on alamsaksa algupäraga. Saksamaal oli hulgaliselt Kloti-nimelisi suguvõsasid. Vestfaalist on teada nimekas Klot von Nantelni ministeriaalisuguvõsa, samuti Klot von Kobbenrode aadliperekond. Pommeris valdusi evinud veel ühel Klotide suguvõsa vapil oli kujutatud kolme kuuli. Nende suguvõsade seost baltisaksa Klotidega ei ole võimalik tõendada. Samuti ei olnud viimased suguluses Tallinna sündiku Jost Clodtiga, kelle järeltulijad aadeldati nime Clodt von Jürgensburg all.

Liivimaal on suguvõsa kohta esimesi teateid aastast 1501, mil Claus Klot (Kloth) (suri pärast 1541) esineb Cesvaines tunnistajana. 1504. aastal päris ta oma äialt Arndt Felixilt lääni Sarkaņis. Sellest sai mitmeks sajandiks Klotide tuumikvaldus. Mõisa saksakeelset nime Heydenfeld on kasutatud Klotide liitnimena, eristamaks neid teistest Kloti suguvõsadest. Claus Kloth sai 1529. aastal Püha Rooma keisrilt Karl V vapikirja. Tema pojapojad Tönnis (Anton) Klot ja Engelbrecht Klot rajasid suguvõsa kaks pealiini: esimene neist jätkas Liivimaa haru, tema nooremast vennast sai Poola liini esiisa. Liivimaa liin jagunes XVII sajandil kaheks: vanema liini rajaja oli major Otto Wilhelm von Klot (hukati 1702), noorem liin põlvnes kapten Wilhelm Johann von Klotist (suri u 1742).

Klotid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa on kantud Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa liikmeid

Kindralleitnant Woldemar (Vladimir) von Klot (1827−1888)

• Otto Wilhelm von Klot (hukati 1702), major, Johann Reinhold von Patkuli poolehoidja
• Gustav Reinhold von Klot (1780–1855), Nītaure pastor, Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor, Liivimaa kindralsuperintendent
• Leonhard Andreas Woldemar von Klot (1786−1868), kindralmajor
• Otto Robert von Klot (1808−1876), Mālpilsi pastor, Liivimaa koolinõunik
• Jakob Burchard von Klot (1820−1896), Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Woldemar (Vladimir) von Klot (1827−1888), kindralleitnant
• Nikolai Gustav von Klot (1828−1901), põllumees, mõisaomanik, Liivimaa sotsieteedi viitsepresident
• Reinhold August von Klot (1849−1919), ülemõpetaja, Liivimaa rüütelkonna rentmeister
• Nikolai Wilhelm Burchard von Klot (1852−1932), õigusteaduse kandidaat, advokaat, vabrikudirektor, mõisaomanik
• Hugo Julius Nikolai von Klot (1854−1919), põllumees, mõisaomanik, kihelkonnakohtunik
• Eduard von Klot (1855−1919), jalaväekindral, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör
• Burchard Gerhard von Klot (1892−1989), õigusteaduse doktor, vannutatud advokaat, Riia Herderi kõrgkooli ja Poseni ülikooli dotsent, genealoog
• Anna Margareth Cecil Erika Marion von Klot (1897 − lasti bolševike poolt maha 1919), laulja
• Harro Otto Reinhold Bengt Jost von Klot (1911−1940), kaptenleitnant, allveelaeva U4, U20 ja U102 komandör
• Reinhold Otto Wolmar von Klot (sündinud 1936), loodusteaduse doktor, füüsik
• Udo Robert Wolter von Klot-Heydenfeldt (sündinud 1939), inseneriteaduse doktor

Kloti suguvõsa mõisavaldused

Puikule fideikomissmõis. Klotide omand 1758−1920

Cērtene mõis XIX sajandil Johann Christoph Brotze kogu. Kloti suguvõsa valdus 1886−1920

Hohendorfi fideikomissmõis on pikka aega olnud Klot-Trautvetteri suguvõsa valdus

• Brandenburg:
  • Hasemwinkel (1921−1945)
• Eestimaa:
  • Metstaguse (Metztacken) (oli 1782, rendivaldus)
• Leedu:
  • Adamischki (a-st 1916)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Imukvere (Immofer) (1859 pandi-, 1859−1907 pärusvaldus), Laius-Tähkvere (Flemmingshof) (u 1861−1900, rendivaldus), Loodi (Kersel) (u 1622−1679), Pahuvere (Willust) (u 1622−1679), Tori (Torgel) (XIX sajandi algul, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Cērtene (Zehrten) (1886−1920), Dzelzava (Selsau) (pärast 1600−1611, XVII sajandi keskpaik, 1664−1680ndad ja 1711−1724), Dujas (Helfreichshof) (1639−1664), Dūre (Duhrenhof) (XVIII sajandil), Englārte (Engelhardtshof) (XX sajandi alguses), Grotūži (Grothusenhof) (1853−1862), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (XX sajandi algul), Ķipēni (Eck) (1804 − u 1816 pandi-, u 1816 − 1830 pärusvaldus), Kroņamuiža (Kronenhof) (1679−1680ndad ja 1711−1724), Lakstene (Hohenheyde) (1730−1747), Lautere (Lauternsee) (1859−1894), Lode (Lohdenhof, tollal Thielen) (XVIII sajandil, rendivaldus), Mēdzūla (Meselau) (1849−1857), Odziena (Odsen) (1852−1920), Plātere (Weißensee) (1720−1747), Puikule (Puikeln) (1758−1920, fideikomiss), Sarkaņi (Heydenfeld) (1504 − XVII sajandi keskpaik ning 1711−1744 ja 1747−1794), Sērdini (Strömbergshof) (1850−1853), Vīķi (Zarnau) (XVIII sajandil, pandivaldus)
• Nižni Novgorodi kubermang:
  • Jurjevo (XIX sajandil)
• Mecklenburg:
  • Poppentin (1853−1859), Wendhof (1853−1859)
• Pommeri:
  • Batevitz (fideikomiss), Bisdorf (fideikomiss), Bock (fideikomiss), Buschenhagen (fideikomiss), Groß-Mohrdorf (fideikomiss), Hohendorf (1752−1945 ja 1990ndad−2010, fideikomiss), Kedingshagen, Kinnbackenhagen (fideikomiss), Krönnevitz, Neu-Lüdershagen (fideikomiss), Wardin, Wendisch-Langendorf (fideikomiss), Werder (fideikomiss)
• Smolenski kubermang:
  • Saprikino (a-st 1883)
• Vitebski kubermang:
  • Baltenau (XIX sajandil)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 330-333.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd. I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 89–102 [1].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XIX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1990. Lk 195-238.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1987. Lk 297-298.
• Gernet, Axel von. Der Ursprung des polnischen Zweiges der Klot von Heydenfeld. – Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1898. Mitau: Gedruckt bei. J. F. Steffenhagen und Sohn, 1899. Lk 94-96.

Välislingid

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust