Kirikuisa
Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8. sajandil, st hilisantiigi perioodil elanud kristlikku autorit, kelle tekstid on oluliselt mõjutanud kristlikku õpetust, kristluse enesemääratlust ning kirikukorraldust. Tavaliselt loetakse kirikuisasid ka pühakuteks.
Elevandiluust ikoon kolme püha ülemkarjase ja õpetajaga (Basilius Suur, Johannes Kuldsuu ja Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku
Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483
IkonograafiaRedigeeri
Ikonograafias kujutatakse kirikuisasid liturgilises rüüs, sageli käsikirjarulli või raamatuga. Lääne-Euroopa kunstis on vahel tavaks kujutada pühapildi kompositsioonis mõnd vihjet kirikuisa pärimuslikule eluloole (näiteks Hieronymus koos lõviga).
Kirikuisad sajandite kaupaRedigeeri
2. sajandRedigeeri
Aastail 80–150 elanud kirikuisasid nimetatakse ka apostlikeks isadeks:
Apologeedid:
3. sajandRedigeeri
- Origenes (ei loeta pühakuks)
- Tertullianus (tunnistati hereetiliseks)
- Clemens Aleksandriast
- Cyprianus Kartaagost
- Hippolytus Roomast
- Marcus Minucius Felix
- Dionysios Aleksandriast
4. sajandRedigeeri
- Eusebius Caesareast
- Athanasios Aleksandriast
- Kyrillos Jeruusalemmast
- Basilios Caesareast
- Gregorios Nazianzist
- Gregorios Nyssast
- Efraim Süürlane
- Afrat
- Johannes Chrysostomos
- Hilarius Poitiers'st
- Ambrosius Milaanost
- Hieronymus
- Augustinus Hippost
- Nemesius Emesast
- Arnobius Vanem
- Lactantius
- Marius Victorinus
- Macrobius Ambrosius Theodosius
- Zenon Veronast
- Iulius Firmicus Maternus
5. sajandRedigeeri
6. sajandRedigeeri
7. sajandRedigeeri
8. sajandRedigeeri
Õigeusu kirik loeb kirikuisadeks ka järgnevad autorid hilisemast ajast: