Hieronymus

katoliku pühak, kirikuisa, kiriku doktor, piiblitõlkija ja tõlkijate kaitsepühak
 See artikkel räägib kirikuisast; Colloredo-Mannsfeldi vürsti kohta vaata artiklit Hieronymus (Colloredo-Mannsfeld); teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Hieronymus (täpsustus)

Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, kelle elutööks peetakse piibli tõlkimist ladina keelde.

Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus oma kabinetis. Domenico Ghirlandaio maal 1480. aastast

Hieronymus on Rooma katoliku kiriku tunnustatud kanoniseeritud pühak.

Kunstis kujutatakse Hieronymust töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas piiblit või tegemas muud kirjatööd. Tema pühakusümboliks on lõvi. Legendi järgi tõmbas Hieronymus lonkava lõvi käpast okka välja ning tänulikust lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Harvem kujutatakse Hieronymust öökulliga – tarkuse sümboliga.

Hieronymus on raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Tema mälestuspäev on 30. septembril. Sel päeval tähistatakse alates 1991. aastast rahvusvahelist tõlkijate päeva.

Sophronius Eusebius Hieronymus sündis Stridonis, Pannoonia ja Dalmaatsia piiril, tänapäeva Horvaatias. Tema vanemad olid kristlased, kuid Hieronymus ristiti alles 360. või 366. aastal Roomas. Hieronymus õppis koos sõbra Bonosusega Roomas retoorikat ja filosoofiat. Tema õpetajaks oli Aelius Donatus. Ta õppis ka koinee kreeka keelt.

Veetnud mitu aastat Roomas, rändas ta koos Bonosusega Galliasse ja jäi pidama Trieris, kus asus teoloogiat õppima. Seal kirjutas ta sõber Rufinuse jaoks ümber Hilariuse kommentaare psalmidele ja traktaadi "Idamaalaste sinoditest või usust" ("De synodis seu de fide Orientalium").

Trieris Hieronymus ka kihlus, kuid katkestas kihluse pärast püha Antoniuse eluloo lugemist, sest otsustas anahoreetliku munkluse kasuks. Ta rändas koos Rufinusega Aquileasse ja jäi sinna kuudeks, võib-olla isegi aastateks.

373. aastal suundus Hieronymus läbi Traakia ja Väike-Aasia Põhja-Süüriasse. Seal ta haigestus ja kaks tema reisikaaslast surid. Haiguse ajal pühendus ta piibli uurimisele.

Aastatel 374–378 toimus Hieronymuse esimene palverännak, mis viis ta Chalkise kõrbesse Antiookiast edelas. Seal olles tegeles ta õpingute ja kirjutamisega ning alustas heebrea keele õppimist. On võimalik, et sel ajal pidas ta ka kirjavahetust Antiookia juutidega.

379. aastal naasis Hieronymus Antiookiasse ja varsti pärast seda läks ta Konstantinoopolisse, kus alustas teoloogiaõpinguid Nazianose Gregoriose ja Nyssa Gregoriose juures. Kaks aastat hiljem suundus ta tagasi Rooma, kus tema ülesandeks sai ladinakeelse piiblitõlke läbivaatamine. Uue parandatud tõlke aluseks pidi saama kreekakeelne uus testament. Hieronymus täiendas ka varasemaid piiblitõlkeid.

Roomas olles tutvus ta Paulaga ja oli üldiselt tihti ümbritsetud haritud naistest. See viis aga vastuoluni Rooma vaimulikkonnaga ja kui 384. aastal suri Hieronymuse patroon, Rooma piiskop Damasus, kelle erasekretär ja arhivaar ta oli olnud, oli ta sunnitud lahkuma.

385. aasta augustis naasis Hieronymus Antiookiasse. Peagi järgnes talle ka Paula ja koos suunduti palverännakule pühale maale. Koos Antiookia piiskopiga külastati Jeruusalemma, Petlemma ning Galilea pühasid paiku, siis suunduti Egiptusse.

Hieronymus jäi pühale maale elu lõpuni. Seal veedetud 34 aastat olid eriti viljakad – ta kirjutas oma elu kõige olulisemad tööd, näiteks versiooni heebreakeelsest vanast testamendist, ning parimad kommentaarid kristlikele kirjutistele.

Hieronymus suri 30. septembril 420. Algul maeti ta Petlemma, kuid räägitakse, et hiljem paigutati tema säilmed ümber Santa Maria Maggiore basiilikasse Roomas.

Kirjutised

muuda

Hieronymus valdas kreeka keelt ning enne tõlketegevuse alustamist olid tal mõningad teadmised ka heebrea keelest. Tõlkimist alustas ta 382. aastal, tehes parandusi piibli varasemasse ladinakeelsesse tõlkesse – Vulgatasse. Algul kasutas Hieronymus tõlkimiseks Septuagintat, mida oligi seni peamiselt tõlkimisel kasutatud, kuid 390. aasta paiku läks üle heebreakeelsele piiblile. Järgmised 15 aastat kommenteeris ta oma tõlget korduvalt ja põhjendas tõlkevalikut. Hieronymuse kommentaarid on võimalik jagada järgnevalt: kommentaarid, tõlked või parandused tema kreeklastest eelkäijate töödele ning tema isiklikud kommentaarid vana ja uue testamendi kohta. Tema tõlge kuulutati 1546. aastal Trento kirikukogul piibli ametlikuks versiooniks.

Hieronymus oli ka mitme ajalookirjutise autor. Esimene neist valmis aastal 390 Konstantinoopolis. Kõige olulisem tema ajaloolistest kirjutistest on "De viris illustribus". Selles on 135 kristliku autori elulood.

Välislingid

muuda

Artikli kirjutamisel on kasutatud inglise Vikipeediat seisuga 15. juuni 2008.